Kohtud on vanemate vaidlusest umbes: kust jookseb piir?
Järelvaadatav!

Kohtud on vanemate vaidlustest sõna otseses mõttes umbes. Erinevaid laste hooldusõigust, elatist ja suhtluskorda puudutavaid küsimusi jõuab kohtunike lauale tuhandeid. Nüüd on riik aga jõudnud otsusele, et nii jätkata ei saa ja mängu tuleb tuua perelepitaja. Tänases «Radaris» uurime, mida see täpsemalt tähendaks ning üritame mõista, miks neid vaidlusi niivõrd palju on.

Teemat aitab avada kahe lapse isa, kes hooldab oma kahte poega koos nende emaga. See tähendab, et ühe kuu elavad lapsed emaga ja teise isaga. Nii on kestnud juba kuus aastat ja selle aja jooksul on piirid väga korralikult maha joonistatud.

«Lapsed tulevad uksest sisse. Neil on riided seljas ja kõik muu vajalik on siin. Vahetavad telefonides SIM-kaardid. Nad on sellega harjunud. Juba kuus aastat on nii olnud,» rääkis «Radariga» vestelnud pereisa, nimetame teda laste privaatsuse huvides Toomaseks.

Kuid ometi muutus see ideaalsena tundunud lahendus 2015. aastal taagaks, mis on Toomasele kaasa toonud kümneid tuhandeid eurosid väljaminekuid ja lugematul hulgal kulunud närvirakke. Kõik sai alguse küsimusest, kuhu vanem laps kooli peaks minema. Selleks mindi kohtusse, kus õiguse sai isa.

Tänaseks on kohtuuksi kulutatud juba viiel korral ning üks vaidlustest on endiselt käimas. Kokku on Toomas õigusabikuludele eest maksnud üle 25 000 euro. Summa, mille oleks võinud samal ajal lastele suunata. Kuid oma loos ei keskendu me niivõrd nende vaidluste sisule vaid uurime, kas ja kust jookseb mõistlik piir. Kas üks osapool võibki jääda teist kohtusse kaebama?

Kõigest sellest lähemalt näeb juba ülalt videost.

Tagasi üles