Ettevõtja Keith Siilatsi kirev elu USA-s: festivalipettus ja võitlus Bolti kaubamärgi pärast
Täiendatud Lennuameti vastulausega kell 15:21!

Keith Siilats elab juba aastaid USA-s. Ta on ettevõtja, panustades hetkel elektritõukerataste renti pakkuvale start upile Bolt. Aga ta peab New Yorgis ka baari ning on kõige muu kõrval piloot.  Just lennunduse kaudu sattus Keith Siilats ka kurikuulsa Fyre Festivali korraldusmeeskonda.

Nimelt pidi 2017. aasta suvel ühel Bahama erasaarel toimuma luksuslik muusikafestival, mis osutus aga suureks katastroofiks, kus petta said tuhanded külalised. Nüüd nõutakse korraldajatelt miljoneid dollareid kahjutasu. Festivali peakorraldajad olid USA ettevõtja Billy McFarland ja räppar Ja Rule. Mehed rentisid Bahama saarestikus Exuma pirkonna paradiisisaare, mis olevat kunagi kuulunud Pablo Escobari narkokartelli ühele juhtfiguurile. Saare omanikud keelasid aga üritust reklaamides Escobari seost välja tuua.

Just Billy McFarland ja räppar Ja Rule olid kaosena lõpetanud festivali taga.

FOTO: Pilt videost

Juba siis oli festivaliga seotud ka Keith Siilats. "Käisime nädalavahetuseti kitsesurfaritega (lohesurfaritega – toim) Bahamadel surfamas. Juba aastast 2008 iga aasta mingi kümme korda. Billy McFarlandil oli enne selline ettevõte nagu Magnesis. Nende liikmetega käisime ka paar korda surfamas. Billy oli ka kaasas ja ühe korra tuli ka Ja Rule. Neil tekkis siis idee, et kuule Keith, sa tunned kohalikke, äkki aitad seda festivali teha," rääkida Siilats.

Teda kutsuti sinna peamiselt logistikaga tegelema: paadid, jetid, lennukid.

Fyre festivali reklaamiti eeeskätt sotsiaalmeedias kui enneolematut ja eksklusiivset üritust. Tuhandeid dollareid maksvad piletid pidid sisaldama luksusvillasid, esmaklassilist gurmeetoitu ja mainekate esinejate kontserte. Keegi ei tahtnud pealtnäha niivõrd erilisest üritusest ilma jääda.

Ka Siilats uskus alguses, et reklaamist saab reaalsus. "Mul on Cambridgest majandusharidus. Ma tegin neile esimese eelarve ka. See tuli päris hea välja. Tegelikult oleks seal õnnestunud raha teenida küll. Ainuke asi oli, et kas pileteid õnnestub müüa. Ja Rule ütles, et ole mureta, ma oskan pileteid müüa. Kui see asi oli korras, siis tegelikult tuli eelarve normaalne välja. Me tegime esimese reklaamvideo sellise normaalse eelarvega," ütles Siilats.

Järgmisesse reklaamklippi kaasati maailma tuntuimad modellid, nagu näiteks Bella Hadid ja Hailey Baldwin. Sotsiaalmeedias andis festivali reklaamile hoogu modell Kendall Jenner.  Naised kutsuti saarele ja filmiti luksuslikku paradiisielu kujutav reklaamklipp.

"Tüdrukud oli 250 000 dollarit päev. Selle video peale pandi poolteist miljonit dollarit. Minu tabelist oli turunduseelarve 200 000. Siis ma mõtlesin, et kasumisse see asi ei küll ei jää," rääkis Siilats.

Taolisi arusaamatuid otsuseid ja tegemisi tuli ajaga aina juurde. Kui Siilats korraldajaid kritiseerima hakkas, paluti tal meeskonnast lahkuda. Seda ta ka tegi. Kuulsate modellidega reklaamklipp sai avalikuks ning festivalipiletid müüsid mühinal. Mured aga lisandusid.

Näiteks viidati festivali reklaamvideos hoolimata saare omanike keelust Pablo Escobarile ning saare omanikud ütlesid rendilepingu üles. Ja ühtäkki ei olnudki suurejooneliselt välja reklaamitud festivalil enam kohta, kus toimuda. Külalisi sellest aga ei teavitatud ning nemad said festivali korraldajate valedest teada alles siis, kui nad saarele pärale jõudsid.

Luksusvillade ja gurmeetoidu asemel ootasid külastajaid ees vaid võileivapakid ja telgid, mis tegelikult on mõeldud kodust looduskatastroofi tõttu ilma jäänud inimestele.  

Ehkki selle festivaliga läks nagu läks, on Keith Siilats valmis uute festivalide korraldamises kaasa lööma. "Ma olen kindlasti valmis uuesti osalema. See algne plaan oleks olnud täiesti teostatav. 3000 inimesele oleks saanud hea festivali teha. Lihtsalt seda tehti 15 000 inimesele," ütles ta.

Fyre festivalil toimunust ja pettuse tagajärgedest ilmus paar kuud tagasi Netflixi dokumentaalfilm, kus oma negatiivsetest kogemustest rääkis ka Keith Siilats. Ehkki Siilatsi põhitöö on siiski ettevõtlus, kogus ta tänu sellele dokumentaalile tublisti kuulsust piloodina.

"Mul ei ole seal dokumentaalis perekonnanime. Ma olen proovinud nii, et nendel, kes mind tunnevad, oleks naljakas vaadata, aga võõrad ei paneks kokku. USA-s ikkagi tuntakse tänaval ära ja tahetakse pilti teha. Lennujaamas, kui just Eestisse tuli, siis mingid inimesed hakkasid ütlema, et kas sa oled Fyre festivali piloot, kas me saame pilti teha. See on küll natukene naljakas," rääkis Siilats.

Tal endal on üks lennuk. Fyre Festivalil kogus ta tuntust ka sellega, et tegi lennukiga õhus trikke. "Kõige lihtsam vigur on zero G. Sa tekitad sellise ragulka efekti. Paned lennuki kõigepealt tõusma, inimesed viskad üles ja kui sa langed, siis nad tegelikult tõusevad ülespoole. Siis nad tunnevad vabalangemise efekti," ütles Siilats.

Ohtlik see tema sõnul ei ole. Nüüd, kui ta lennukiga Bahamadele sõidab, palutakse tal iga kord seda trikki teha. "See lend sinna saarele on omaette peavalgus. See oli väga oluline, et ma teeksin lennukiga trikke, et see tekitaks kohe sellise emotsiooni, et nüüd me tõesti oleme piraadisaarel. See oli osa sellest," jutustas Siilats.

Piloodiks õppis Keith Siilats omal käel. Ta kasutas harjutamiseks Microsofti lennusimulaatorit.  Selleks on tarvis vaid arvutit ja lennuki juhtimiskangi, mille saab tellida Ebayst 20 dollari eest.

"Mina näiteks käisin päris tihti Eestis ja sellel ajal ei olnud lennukis WIFIt. Siis oligi, et Finnairiga kaheksa tundi, võtad laptopi lahti ja lendad seal," rääkis Siilats. Kõrval istuvad inimesed vaatasid küll natukene kahtlustavalt, ent sellest polnud probleemi. Ma lendasin sadu tunde simulaatoris. Pärast seda oli lihtne. Läksid tundi ja õpetaja kontrollis üle ja linnuke kirja, oskad lennata ja siis sa saad selle litsentsi," ütles Siilats.

Keit Siilats on plaanis oma emale kuuluva Kernu mõisa juurde teha lennuvälja, et ta ka siin sõita saaks. "Eestis on nii, et kõik lennuvälja tehakse kui erateed, sest Lennuamet on selline, et sa ei saa sealt lihtsalt sertifikaati. Meil on praegu Kernu mõisa taga eratee," ütles Siilats. Maandunud ta seal veel aga ei ole, sest tal ei ole Eestis lennukit.

Mõne aasta pärast võib Siilatsil olla lennuk aga ka Eestis, sest hoolimata USA-s elamisest, on ta kandideerinud nii  kohalike omavalitsuste valimistel kui ka tänavustel riigikogu valimistel. Seda Eesti 200 nimekirjas. Riigikokku ta tänavu ikkagi tulnud ei oleks.

"Ma olin Eesti 200 nimekirjas viimane. Seal ei olnud seda võimalust. Nelja aasta pärast kindlasti," ütles Siilats.

Praegu panustab Keith Siilatsi peamiselt elektritõukerataste renti pakkuvale start upile Bolt. Just Bolti nime võttis endale paar nädalat tagasi ka endine Taxify. Nüüd peetakse kaubamärgi üle lahingut. Siilats plaanib elektritõukerataste rendiäriga laieneda ka Eestisse. Esimene ratas on juba jõudnud Tallinna Tehnikaülikooli teadlasteni katsetamiseks.

Keith Siilats loodab tõukerattaäri ka Eestis käima saada.

FOTO: Pilt videost

"See on meie kaubamärk ja selle üle käib vaidlus praegu. Ma arvan, et me tõenäoliselt võidame selle. Ma loodan, et saame õiguskaitse kohe esimesena," ütles Siilats ja on veendunud, et tema ettevõte selle vaidluse võidab.

Siilatsi Bolti äripartner on aga pikalt olnud kiivalt hoitud saladus. "Ta on suhteliselt kuulus start-upi seltskonnas. Lähinädalatel me tahame seda jagada teiste uudistega koos," märkis Siilats. Ta loodab elektritõukerataste rendiäriga sel aastal laieneda ka Eestisse.

Lennuameti kommentaar Keith Siilatsi intervjuule

Keith Siilatsi saates esitatud väide, nagu oleks suurem osa Eesti lennuvälju rajatud erateedele, on vale. Kui jätta arvestamata militaar lennuväljad, sh mahajäetud, (Ämari, Tapa, Rutja, Kiltsi, Raadi) ja regulaarses ärilises lennutegevuses kasutatavad lennuväljad (Lennart Meri Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu, Ruhnu), on Lennuamet väljastanud sertifikaadi järgmistele era- ja hobilennunduses kasutatavatele lennuväljadele – Ridali, Viljandi, Rapla, Varstu. Lisaks eeltoodutele on Lennuametis veel registreeritud järgmised lennuväljad – Antsla, Riidaja, Karksi, Vormsi, Humala, Lyckholm, Kose, Lennundusmuuseum, Koigi, Rakvere, Jõhvi ja Narva. Mitte ükski eeltoodud lennuväljadest ei ole kasutuses erateena, vaid on rajatud lennuväljana.

Täiendavalt soovime kommenteerida, et esimene pöördumine Lennuametisse Kernu lennuvälja rajamise teemal toimus 2015. aastal. Tihedam suhtlus algas 2016. aasta märtsis, mil Keith Siilats avaldas soovi rajada Kernu mõisa aladele 800 meetri pikkuse rajaga instrumentaallennureeglite alusel käitatav lennuväli. Sama aasta augustis toimus Kernus lennuvälja teemaline avalik arutelu, milles naabrid avaldasid muret lennuvälja kaitsevööndi ja kõrguspiirangute mõju ning madallendude pärast üle naabrite kruntide. Arutelule järgnenud perioodil muutis Keith Siilats korduvalt lennuvälja rajamise plaane, jõudes oktoobriks lahenduseni, mille kohaselt oleks visuaallennutingimustes kasutatava raja pikkus 400 meetrit. Sama aasta novembris volitas Viktor Siilats Kernu lennuvälja teemat Lennuametiga koordineerima Tiit Suuderi, kes soovis lennuraja pikkuseks 950 meetrit. Kuna Keith Siilats jätkas samal ajal 400 meetrise raja osas läbirääkimisi, palusime taotlejal määrata konkreetse kontaktisiku, kes Lennuametiga Kernu lennuvälja teemal suhtleb. 2016. a detsembris kinnitati kontaktisikuks Tiit Suuder, mille järel Keith Siilatsiga suhtlemine Kernu lennuvälja rajamise teemal lõppes. Ajavahemikus 2016. a detsembrist 2017. a juunini jätkus Kernu lennuvälja planeerimise teemal tihe ja konstruktiivne koostöö, mille käigus käisid Lennuameti eksperdid korduvalt kohapealse oluga tutvumas, abistasid lennuvälja lähiümbruse mõõtmete kindlaksmääramisel ning andsid lennundusalast nõu. 2017. aasta juunis toimus lennuvälja detailplaneeringu avalik arutelu Kernus, kus ka Lennuameti esindajad selgitusi jagasid. Kinnitamiseni detailplaneering toona (ega ka hiljem) ei jõudnud, täpsemad asjaolud ei ole Lennuametile teada.

Lennundus on tavapärasest enam reguleeritud tegevusvaldkond ning nende regulatsioonide ja nõuete eesmärk on tagada ohutus.

Tagasi üles