«Radari» dopingueri: Mati Alaverile «ei» ei öelda (1)

«Radar» / Kanal 2
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kanal 2 uuriv telemagasin «Radar» toob täna kell 20.00 televaatajateni uued faktid sajandi suurimast dopinguskandaalist ja kisub lahti nii mõnegi vana haava. «Radar» uurib, kuidas sai Mati Alaverist Eesti suusatamise A ja O treener, kes end hoolealustele dopinguarsti kontakte jagas?

27. veebruar lõi suusasõprade südamesse valusa haava. Kokku varisesid paljude Eesti suusatajate, treenerite, määrdemeeste ja nende pereliikmete ning suusafännide elud. Eesti sportlasi on dopingu tarvitamises varemgi kahtlustatud, nüüd pole enam tegemist aga pelgalt kahtlustega vaid karmi tõega.

Tänases «Radari» erisaates räägivad nüüdseks kuriteo kahtlustuse saanud treenerist Mati Alaverist tema pooldajad, tulihingelised vastased ning inimesed, kelle tervis tema töö tõttu igaveseks rikutud on.

«Ta on tootnud meile ühe olümpiavõitja ja 300 last kasti tootnud. Viimase 30–40 aasta jooksul on tema kätte viidud 300–400 last ja ta on need ära käkerdanud,» on endine suusataja Pavo Raudsepp Alaveri peale pahane.

Pavo Raudsepp selgitab, kuidas Eesti suusatamine jõudis M-punkti.
Pavo Raudsepp selgitab, kuidas Eesti suusatamine jõudis M-punkti. Foto: «Radar» / Kanal 2

Mis on see, mis Mati Alaveri nii kaua Eesti suusatamise tipus on hoidnud ja inimesi silmi kinni pigistama pannud, isegi siis kui faktid ja info mustvalgel vastu vaatavad ja doping on päevakorras olnud juba aastaid?

Endine suusakoondise peatreener Jaanus Teppan näib teadvat. «See on selline söögiahel. Paljude jaoks oli lihtsalt, et nad kartsid kaotada mingeid finantse ja lootsid saada oma õpilasele paremat kohta ja nii see ongi,» on mees veendunud.

Vanad haavad kistakse lahti ning paljud küsimused saavad vastuse juba täna õhtul kell 20.00 Kanal 2 saates «Radar», kohe pärast «Reporterit».

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles