Nunnu Korea popkultuuri õõvastavad telgitagused (1)

Jekaterina Minkova
, «Radari» toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

K-pop, K-mood, K-draama, K-ilu. Suure «K» tähega Korea kultuur on juba mitmendat aastat vallutamas maailma. Korea laine on saanud endale austajaid nii Ameerikas kui Euroopas. Sealjuures ka Eestis, kus Korea muusika, tantsu, keele ja filmide fännide arv suureneb valguskiirusel. Ekspordiks mõeldud popkultuur ja staarivabrikud toovad Korea riigieelarvesse miljoneid dollareid. Kuid nagu öeldakse, siis igal medalil on kaks külge. Mis saab siis, kui tuled kustuvad ja muusika vaikib?

Viimastel aastatel on Korea keele õppimine Eestis muutunud aina populaarsemaks. Seda ka tänu Lõuna Korea pop-muusikale ehk K-popile. Uue kasvu sai see aastal 2012, mil kõikjal kõlas laul "Gangnam style". Seda vaadati YouTubes ligi 3 000 000 000 korda. Tegemist oli viis aastat püsinud rekordiga. Keset Souli püstitati hitile mälestussammas - kuldsed käed. Tegemist on tantsuliigutusega, mida teab kogu maailm. Käte all on maakera. Koos muusikaga vallutasid maailma ka Korea seriaalid, mood ja ilukaubad.

“See liikumine, mida nüüd nimetatakse “Hallyu” -  on koreakeelne sõna, mis tähendab “Korea laine”. Rahvusvaheliselt teame seda terminina “Korean Wave”,” selgitab noor Korea keele õpetaja ja tõlk Elina Sinijärv.

“Hallyu” sai alguse 20 aastat tagasi Lõuna-Koreas majanduskriisi ajal. Valitsus eraldas eelarvest suure summa ning üle kogu riigi avati enam kui 300 kultuuri arendavat instituuti. “Teadlikult kasvatati professionaale, kes hakkasid tegelema meelelahutusega ehk šõu, muusika ning kultuuriga,” räägib Elina Sinijärv.

Valitsus piiras välismaa, sealhulgas ka Jaapani, muusika sissetulekut ning toetas Korea popstaaride tootmist. Selle sajandi alguses vaatas juba kogu Aasia Korea otsa. Eestisse jõudis Hallyu hiljem ning tasapisi hakkas ka siinne fänniarmee suurenema.

40-aastane Korea fänn K-popist: “Nooremana polnud ma ühegi ansambli fänn”

40-aastane Essenia on graafiline disainer. Ta elab oma ema ja kassiga väikeses korteris Lasnamäel. Tema tuba on tema tööruum ning püha koht. Ja kui me arvame, et K-popist võiksid vaimustuda vaid teismelised, siis Essenia on vastupidine näide. Igal fännil on oma altar. “See siin on minu silmade jaoks selline rõõmu täis sein,” näitab oma plakateid ja pilte täiskleebitud  seina Essenia. “Siin on BTS , seitse poissi. Siin on EXO. See on Jung Yong Hwa, bändi CNBLUE liider ja solist. Minu lemmikud,” selgitab Essenia.

“Ma alustasin “dorama’st” (toim. draama), nende kuulsatest teleseriaalidest. Need on umbes nagu Mehhiko seriaalid, mida jälgima hakkasime. No nagu näiteks “Lihtsalt Maria”. Aga Korea omad pole nii pikad. 16 osa kannatab ära küll,” räägib 40-aastane fänn.

Essenia tunnistas, et enamus fännide mõeldud nännist tellib talle sõbranna internetist. “Nii ta toobki mulle igasugu märke. Näiteks see, BTS-i oma,” näitab Essenia. Küsisin miks Esseniale meeldivad Korea popkultuuri staarid ning kas see on seotud nostalgilise tundega. “Veider küll, aga noorena ei olnud ma mingisuguste ansamblite fänn. Isegi teismelisena ei juhtunud seda, “ tunnistab Essenia ja tõdeb, et tahaks kuidagi noorte seas olla. “See on emotsionaalselt meeldiv. Sellist muusikat kuulates saad energiat juurde,” räägib naine, kes teab veel viit üle 40-aastast K-popi fänni.

13-aastane fänn K-popi lugudest: “Sa tunned, et sa pole siin maailmas ainuke”

13-aastane Kätty kuulub 700-liikmelisse K-pop bändi BTS fännigruppi, mida kutsutakse Eesti BTS Armeeks. Neiu näitab Radarile mitmesugust fännidele mõeldud nänni: plakatid, bändi liikmete kujud, raamatud staari piltidega, albumid, lemmikute piltidega padjad, riided, märgid, ise joonistatud BTS bändi liikmete portreed, fänni lamp, millega saab kontserditel kaasa elada jne. Kogu asi näeb välja nagu poelett. Fänniks muutus Kätty umbes pool aastat tagasi. “K-pop on minu jaoks elustiil. Kui ma selle avastasin, siis see sai osa minust,” tõdeb Kätty ning näitab nänni. “Siin on minu kõik “Love Yourself” albumid. Iga albumi külje peal on kirjutatud üks täht ning kui sa kõik need kokku  kogud, siis sa saad sellise sõna nagu “Love Yourself”. Sees on pildid ja tänusõnad fännidele. Need on korea keeles kirjutatud ja kui sa ei oska, siis saad kasutada Google Translate,” selgitab 13-aastane neiu.

Küsisin Kätty käest miks neiule  meeldivad just nii nunnud poisid. “Neis on miski, mis tõmbab mind nendega kaasa. Kui ma neid vaatan, siis ma mõtlen “Appi! See on nunnu! Miks ta peab nii armas olema?” naeratab Kätty. “Vahepeal, kui sul on väga kurb tuju, siis sa kuulad mingit laulu ja saad aru, millest nad räägivad. Siis lähebki tuju kohe paremaks. Nad räägivad sellest probleemist, mis sul on. Sa tunned, et sa ei pole siin maailmas ainus,” tunnistab Kätty.

Nunnususe positiivne tagajärg on keele õpe

Positiivne tagajärg on, et huvi tuntakse ka Korea keelekursuste vastu. Enamus keelekursuste õpilastest on ikka naised.

Ameeriklane Jason Mario Dydynski on Tartu ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktorant. USA-s elas ta mitu aastat Ameerika-korealaste kvartalis ning hakkas uurima, miks inimestele meeldivad nunnud asjad. “Eiriti Aasias levib nn kidult-kultuur, “kid” pluss “adult ( toim. “laps” ja “täiskasvanu”) ehk täiskasvanud, kellele meeldib laste värk. See on kasvav tööstus,” selgitab doktorant. “Täiskasvanud tahavad meenutada lapsepõlve, nostalgiliselt. Siis oli elu lihtsam, ei pidanud tööd rabama, vanemad hoolitsesid. See armsus annab inimesele võimaluse põgeneda argimurede eest ja end lõdvaks lasta,” lisab Jason Mario Dydynski.

K-pop tants vallutab Eestit

K-pop bändide esinemiste lahutamatuks osaks on tantsud. Nende lavastamisel kasutatakse tihti Ameerika tuntud tantsukoreograafe. Näiteks Ka-pop bändiga EXO töötasid sellised tantsumaailma staarid nagu Nicholas Bass ja Tony Testa, kelle klientideks on tuntud USA popstaarid. Mõlemad osalesid ka Michael Jacksoni viimase tuuri "This is it" ettevalmistamisel. Teise, ka Läänes tuntud Ka-pop bändga BTS, töötas staarkoreograaf ameerika tantsusaadete "So you think you can dance" ja “World of dance” osaleja Keone Madrid.

Tuhandete kilomeetrite tagant jõudis Eestisse ka K-pop tants, millega tegeleb näiteks üks Tallinnas asuv tantsustuudio SOTO. Radar tuli ennast katsetama tantsutrenni nimega "BTS tund", kus mulle õpetati Korea BTS bändi originaalkoreograafiat, mida lavastas just ameeriklane Keone Madrid.

Eestis toimuvad isegi K-pop tantsu kaverite võistlused ning on mitu gruppi,kes seal esinevad, näiteks sellest samast Soto stuudiost tulnud grupp “United”.

Eestlanna käis Koreas popstaari katsetel: “Te olete liiga vanad! ”

Tantsustuudio Soto asutaja ning treener Merilin Sassian on olnud K-popist huvitatud ligi kümme aastat. Koreas käies sai Merilin kultuurišoki - igalt poolt vaatas vastu K-pop. Merilin käis ka katsetel, et pääseda tantsima pop-staari gruppi. “Kõige suurem katse, kus ma käisin...seal oli  Alexela kontserdisaali täis noori,” meenutab Merilin. “Lähed ruumi, kus on ühe kaameraga üks naisterahvas ning sulle öeldakse, et sul on 10-25 sek aega tantsida koos viie teise inimesega,” räägib tantsutreener.

Taustatantsijana pääses Merilin ühte gruppi, millest sooviti vormida täiuslik erinevatest rahvustest koosnev K-popi bänd. “Kui ma jõudsin ükskord päris omanikuni. Ta istus, vaatas meile otsa ja ütles, et te olete liiga vanad. Ja see oli kõik,” naerab Merilin, kes siis oli  vaid 21-aastane. Kuid selgus, et korealaste jaoks juba liiga vana.

Kalorivaeste dieetide ja intensiivse treeningrežiimi tagajärjedeks on minestamised laval

Ettevalmistamine K-pop staariks ja iidooliks algab, kui oled umbes kümne-aastane. “See on justkui pedofiilide ühiskond,” arvab korea keele õpetaja ja tõlk Elina Sinijärv. “Neil on katsed, nad (lapsed-toim.)  lähevad proovima, et kompanii nad vastu võtaks. Siis neid kasvatatakse, treenitakse, neist vormitakse staare,” räägib Tartu ülikooli doktorant Jason Mario Dydynski.

Peale 6-7 aastat raskeid treeninguid ning välimuse nimel vaeva nägemist ei tea lõpuks kunagi, kas sinust saab staar. “Nad on sageli kalorivaesel dieedil, treeningrežiim on väga intensiivne. Seetõttu on sagedased juhtumid, kui keegi kokku kukub, neil võivad esineda probleemid edaspidises elus,” tunnistab Jason Mario Dydynski.

TÜ doktorant Korea popstaaride elust: “nad töötavad kui lepingulised orjad”

Ekspordiks mõeldud popkultuur ja staarivabrikud toovad Korea riigieelarvesse miljoneid dollareid. Kuid nagu öeldakse, siis igal medalil on kaks külge. Mis saab siis, kui tuled kustuvad ja muusika vaikib?

“Seal on suur hulk inimesi, keda rängalt ekspluateeritakse, kellel pole palju isiklikku vabadust. Nad töötavad kui lepingulised orjad,” selgitab Korea popstaaride tumedamat külge TÜ doktorant. “Üks tavalisemaid on kohtamistel käimise keeld. Need poisid-tüdrukud ei tohi endale kallimaid leida, nendega suhelda. Eriti veel teiste kuulsustega. Kui nii juhtub, võivad nad lepingust ilmagi jääda, rolli kaotada, saada mingisuguse karistuse. Kui sa ka oma positsiooni ei kaota, võidakse su rolli vähendada. Saad vähem laulupartiisid, sind näidatakse videotes vähem. Kokkuvõttes nügitakse sind su oma karjäärist välja,” räägib Jason Mario Dydynski. Enamus K-pop staare ei saa kunagi rikkaks, nad peavad neisse investeeritud raha tagasi maksma.

Korea ilukultusest: “Koreas on kahjuks ainult üks iluideaal”

Ilukultus Koreas paneb inimesi oma välimust muutma juba päris noorena. “Nina natukene kõrgemaks ja silmad tehakse suureks, huultesse pannakse natukene. Sind tehakse nii ilusaks, sest Korea ilukirurgia on maailma parim, ausõna,” meenutab Koreas veedetud aega tantsutreener Merilin Sassian. “Koreas on kahjuks ainult üks iluideaal: suured silmad, väike nägu, kõrge nina ja natukene kõrgem laup,” räägib Merilin.

“Koreas on nii, et kui sa ei ole ilus - see ei ole elu. Inetu välimusega elamine või operatsioonilaual suremine - see on nende jaoks sama,” kommenteerib ebaõnnestunud juhtumeid korea keele õpetaja ja tõlk Elina Sinijärv.

Lõuna Korea on üks kõrgema enesetappude arvuga riike

Suitsiidid hakkasid järsult kasvama 90ndate lõpus, peale majanduskriisi. Kolm aastat tagasi oli enesetapp noorte seas esimene surma põhjus. Kui alaealiste hulgas oli peamiseks põhjuseks koolipinge, siis 20-50 aastaste puhul majanduslik olukord ja tohutu konkurents. “Viimasel aastal oli paar juhtumit suurte staaridega, kes on kahjuks lahkunud meie seast, selletõttu, et  lihtsalt kõik on liiga raske. Ma tean mõnda sõpra, kes on töötanud nii, et kolm aastat pole ühtegi puhkepäeva. On ka neid, kes pole oma vanemaid kaks aastat näinud. See on mingil määral kurb,” räägib Koreas käinud tantsutreener Merilin Sassian.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles