Mis on tallinlaste lemmiknarkots? (1)

Stass Kuznetsov
, «Radari» toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse andmetel on iga neljas Euroopa Liidu elanik vanuses 15 kuni 64 aastat proovinud vähemalt korra oma elus psühhotroopseid aineid - kokaiini, kanepit või amfetamiini. Aasta aastalt ilmuvad turule ka uued ained, mis laostavad inimeste tervist ja täidavad samas diilerite rahakotti.

Kui palju meie seas tegelikult narkootikume tarvitatakse? Tänapäeval saab seda  kindlaks teha mitmel viisil, kuid seekord huvitab meid reovee analüüsimise meetod, mida kasutatakse juba mitu aastat näiteks Soomes.  Kui narkootikume tarvitav inimene käib tualetis, jõuavad aine jäägid reovette.

Kuna selgub, et vähemalt Tallinnas on selliste testide läbiviimiseks kõik olema - nii proovivõtumasinad, kui ka teadlased, siis otsustasime analüüsida Eesti pealinna reovett. Eksperimendi läbi viimiseks andsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased meile spetsiaalsed anumad. Viisime need Tallinna reoveepuhastusjaama.

Reovett seal analüüsitakse pidevalt, kuid koostöös Radariga viib Tallinna Vesi esmakordselt läbi testid, mille eesmärgiks on välja selgitada, kui palju leidub kanalisatsioonivees narkootilisi aineid.

Soomes on narkootikumide tarvitamine nädalavahetuseti kõige suurem. Seetõttu tulime ka meie proovi võtma laupäeva hommikul.

„Selle pudeli täitmiseks me kasutasime päeva keskmistunud proovi. Ehk, see proov oli võetud automaatproovivõtjast, mida me kasutame siseneva reovee proovi võtmiseks,“ ütles eksperimendi alguses reoveepuhastusjaama tehnoloog Jelena Valtin. „See tähendab, et automaatproovivõtja võtab iga aja tagant 100ml proovi. Hetkel seadistus on selline, et proovi võtmine käib iga 24 minuti tagant.“

Peale selle oli meil ainult tund aega selleks, et ära anda proovid TTÜ laboritesse. Me tuleme siia tagasi, kui eksperimendi tulemused on selgunud. Praegu liigume aga naaberriiki Soome.  

See, kui palju on soomlaste kakas kokat, tehakse selgeks Soome Tervise ja Heaolu Instituudis.   Meid võtab vastu toksikoloogia osakonna juht Teemu Gunnar, kes koos kohtuekspertiisi teadlastega analüüsib Soome reovett. Seda juba aastast 2012.

„Me saame uurida sellist teemat, mida muul viisil on keeruline laiemalt vaadelda,“ seletas Gunnar meetodi eeliseid. „Et siis kui palju aineid üldisemalt tarvitatakse. Reovee puhastusjaamadest tellitakse 24 tunni proovid, ehk siis ööpäevaringse kasutamise kohta. Siis uurime, kui palju tarvitamist

kindlates piirkondades esineb ja mis aineid tarvitatakse.“

Ainevahetus ei valeta, ütlevad teadlased. Seega on  reovesi usaldusväärne allikas, näidates, millised ained inimese kehast läbi on käinud. Milline on siis Soomes hetkel kõige problemaatiline aine?

„Ma ei tahaks eraldi ühte välja tuua, aga amfetamiinid ja buprenorfiin on Soomes tarbimisel kõige levinumad,“ ütles selle peale Teemu Gunnar ja lisas, et muret tekitab ka eri ühendite

segamini tarbimine, ehk siis bensodiasepiinilaadsete ühendite tarvitamine.

Erinevates Soome linnades on erinevad muret tekitavad ained. Pilt eristub ka päevade kaupa. Vee koostise mõõtmine näitab, et näiteks pühapäeva hommikuks kasvab Helsingis hüppeliselt kokaiini tarvitamine. Kui neljapäeva õhtul leiab sealt 1000 inimese kohta 18.7 milligrammi kokaiini, siis pühapäeval näit pea kolmekordistub. Turu linnas eelistatakse aga amfetamiini, mida on neljapäeval reovees 1000 inimese kohta 42 milligrammi ja pühapäeval lausa 109,2.

„Kas toimub mingeid muutusi, kas on piirkondlikke muudatusi. Muude andmetega koos analüüsides saame tulemusi, mida muude meetoditega saada on põhimõtteliselt võimatu,“ ütles Gunnar ja lisab, et reoveeuuringute mõte on vaadata, kuidas eri ühendite kasutamine aastate jooksul areneb.

Kuidas aga saab neid teadmisi tulevikus kasutada?

„ Praegusel hetkel on Soomes päris hästi teostunud seegi, et üha enam tekib inimgruppe, keda huvitab narkootiliste ainete tarvitamine mingist vaatepunktist. Olgu need siis juhid või kohtusüsteemi ametnikud. See teave on muidugi selline, mida teiste uurimismeetoditega on väga keeruline saada,“ ütles Gunnar ja leidis, et mudel töötab eriti reaalajas, nagu see toimub reovett analüüsides.

Kas ja mida annab see teadmine politseinikele?

„Korrakaitsesüsteemi jaoks on suur pingutus tabada õigeid inimesi. Enamjaolt tegeleb politsei

pisemate levitajatega, kasutajatega. Kesktaseme kurjategijatega. Selle nii-öelda mao pea tabamine

on alati raske ja keerukas,“ ütles kohtumise alguses Soome kaitsepolitsei ülemkomissar Jakko Sonck

Vaatamata sellele, et reovee analüüsimine aitab diilereid tabada vaid kaudselt, kasutamata kogutud info ei jää.

„Reoveeanalüüs annab pildi tarvitamise trendidest ja arengust. Muidugi annab see planeerimise mõttes teatud pildi tarvitamise ulatusest,“ ütles Sonck ja lisas, et kõige tõsisem olukord hetkel on Soome lõunaosas. „Suured linnad Lõuna-Soomes. Kokaiin ja ecstasy

on tüüpilisemad lõõgastumisained, mida tarvitatakse nädalalõppudel, kui rahvas lõbutseb. Traditsioonilised ained nagu heroiin on ainult nii-öelda tõeliste sõltlaste jaoks. Nemad tarvitavad terve nädala jooksul, iga päev. Neil on füüsiline sõltuvus.“

Kui argipäeva ecstasy tarbimise näit Helsinkis on keskmiselt 0,12mg 1000 inimeste kohta, siis nädalavahetusel on see number juba pea 0,38mg. Kuid analüüs ei piirdu ainult teatud ainetega.

„Kindlasti neid on ka. Sest ained üha rohkem liiguvad Internetis. Need on sellised ained mis on ühelt poolt juba klasifitseeritud osaliselt illegaalseks, teine pool veel aga pole illegaalne. Ja see on sellepärast, et nende klassifitseerimine on alati aeglasem, kui nad ilmuvad,“ ütles selle peale Sonck.

Reovee analüüsimine ei ole keeruline. Piisab liitrist veest ja teadlasest, kes segab proove teatud reagentidega ja paneb need analüsaatorisse. Euroopa linnade tasandil näitas hiljutine reoveeuuring, et aastatel 2015-2017 suurenes kokaiini tarbimine 26 linnas 31. Oma osa selles töös oli ka Helsinki reoveepuhastusjaamal.

See on üks suuremaid Euroopas ja suurim Skandinaavias. Soomlased puhastavad siin jaamas umbes 800 tuhande inimese reovett.

Eesti Tervisearengu instituut viib läbi erinevaid narkomaaniateemalisi küsitlusi ja kogub statistlilisi andmeid, mis annavad pildi sellest, millised inimesed milliseid aineid ja kuidas tarvitavad. Uuemat metoodikat pole seni veel kasutatud.

„Kui me tahame esindusliku uuringut, siis reoveeurigutega me suudame saada põhjalikuma info rahvastiku laiemalt,“ ütles selle peale TAI Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova.

Seda näitasid ka meie eksperimendi tulemused.  Tuletame meelde - Radar andis Tallinna Tehnikaülikooli laborile testimiseks kahel erineval päeval - reedel ja laupäeval Tallinna reoveest võetud proovid.

„ Esialgu me tegime selle prooviga ettevalmistuse. Selleks me filtreerisime selle proovi kolm korda läbi paberfiltri. On vaja pool liitrit lasta läbi selle padruni, et oleks midagi näha masinaga,“ kommenteeris proove ettevalmistusi TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituudi teadur Jekaterina Mazina-Šinkar

„Oli meil kaks proovi ja tõepoolest tuvastasime ka kaks narkootilist ainet mõlemas proovis.  Tegemist oli siis benssüülekogniiniga ja kokaiiniga,“ ütles TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituudi teadur Kristiina Leiman ja seletas, et kõik kuulub kokaiinist. Aga bensüülekogniin on kokaiini peamine metaboliit. „Ehk siis tegemist on ainevahetus saadusega. Kui inimene tarvitab kokaiini, siis organismist väljudes on see bensüülekogniini kujul.  Seega see on loogiline, et heitvees võib seda tõesti leiduda. Aga pigem huvitav, kuidas kokaiin seal on. Meie võime siin kahtlustada, et tõepoolest visati siis pulbrina näiteks kanalisatsiooni või kuskile. Erinevus oli see, et reedeses proovis oli natukene ka amfetamiini jälge näha. Aga peamised olid siis ikka benssüülekogniin ja kokaiin. Statistikaga saab igasugusi arvutusi teha. Meie neid praegu ei teinud. Aga teadus artiklites muidugi arvutatakse välja igasugused parametrid. Inimese kohta või linnade kohta. Seda on võimalik hiljem teha. Kahe analüüsi kohta on seda raske teha.“

Kuid vaatamata sellele, eksperimendi tulemused üllatasid isegi asjatundjaid.

„Meie jaoks ka see oli väga üllatuslik. Et miks just kokaiin on primaarne narkootiline aine. Võiks olla, et inimestel on praegu palju raha selleks, et sellist kallit narkotilist ainet osta. See võiks ka olla indikaatoriks, et meil liigub kokaiin rohkem. Ehk, kuskil on ahel kust kokaiin sattub Tallinnasse. Need on üldse esimesed katsed Eestis, mida olid teostatud narkotiliste ainete määramiseks reovees. Ja väga huvitav oleks, kui me oleksime võimelised jätkata siukest uuringut,“ lisas Jekaterina Mazina-Šinkar.

Osapooltel tuleb veel läbirääkimisi pidada, kuid juba täna on selge, et projekti võiksid olla kaasatud Tallinn ja Ida-Virumaa.

„Eestis on täna narkoturg muutumas. Nagu on juba meedias räägitud, siis tegelikult fentanüüli kättesaadavus on halvenenud. Ja selle asemele kõrvale on tulemas ja juba tulnud uusi aineid. Ja samuti me näeme, et erinevate stimulantide kasutamine on tõusmas.“ ütles TAI Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Kurbatova ja lisas, et probleemi täpsemat ülatust me siiani ei oska hinnata.

Reovett ei analüüsita vaid statistika huvides. Analoogse meetodi abil on Hiinas tänavu juba üks narkodiiler süüdi mõistetud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles