Maanteeamet võttis Ida-Viru bussijuhid pihtide vahele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Tehnilistele nõuetele mittevastavad bussid, piletita reisijad ja puuduvad töölepingud – need on vaid mõned rikkumised, mille maanteeameti kontroll on Ida-Virumaal tuvastanud. Kokku on rikkumisi avastatud ligi 50. Üks levinumatest on aga see, et bussijuhid ei sõida kõikidesse liinis ette nähtud peatustesse.

"Radar" käis koos Maanteeametiga Ida-Virumaal kaemas, kas maakondlike liinide ametlikku sõiduplaani, mille leiab ka internetist peatus.ee leheküljelt, saab usaldada punktist A punkti B sõitmisel. Jälgisime liini, mis alustab sõitu Lüganuselt, peaks läbima viis peatust ja seejärel naasma depoosse.

Buss kadus ametlikult liinilt juba pärast teist peatust. Kolmanda peatuse poole see suunda ei võtnudki. Kindluse mõttes läksime siiski neljandasse peatusesse, et näha, kas buss ilmub ehk seal taas välja. Jäime ka seal tühjade kätega. Maanteeameti järelevalveametnik, kes on selle liiniga korduvalt sõitnud, oli veendunud, et buss on juba ammu tagasi depoos.

Tuleb välja, et kui jälgida ametlikke kanaleid ning kohalike oludega kursis mitte olla, siis võib kentsakalt peatusesse bussi ootama jäädagi. Reisijate bussist maha jäämine ei ole aga sealjuures aga ainus mure, mis maanteeametit pahandab.

Eesti riik maksab avalike liinide bussivedajatele osa sõidukuludest kinni. Selleks peavad vedajad iga kuu lõpus esitama piirkondlikule ühistranspordikeskusele arve läbitud liinikilomeetrite eest. Liini pikkus on kindlaks määratud vedaja ja riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingus.

"Liinikilomeetri maksumus varieerub, aga jämeda arvutuse kohaselt on üks liinikilomeeter umbes üks euro," ütles maanteeameti ühistranspordi järelevalve talituse juhataja Ahto Pahk.

Sel suvel, kahe ja poole kuu jooksul, jälgis maanteeamet kahte Ida-Virumaa kohalikku vedajat. Ametnikud seisid peatustes ja jäidki pika ninaga, sest bussi sinna ametlikult lubatud kellaajal ei tulnudki. Terve liini sõitmise eest laekus kuu lõpus vedajalt siiski arve.

"Meile teadaolevalt on ta esitanud arveid kõikide nende kuude eest, mil ta tegelikult reaalselt seda liini ei teenindanud. Mõlema vedaja peale kokku saame me rääkida siin 14 000 eurost," rääkis Pahk.

Rikkumisi teinud vedajad kutsuti vaibale ning põhjendamatult saadud toetus tuli tagasi maksta. Ühe ettekirjutuse saanud vedaja, osaühing Adraku transporti omaniku ja bussijuhi Raiko Pakkase sõnul liinil tegelikult sõideti, kuid lihtsalt mitte nii nagu ametlikus liinilepingus kirjas.

"Kuna suvel meil õpilasi ei ole ja reisijaid on suhteliselt vähe või pole üldse, siis probleem algas sellest, et meie algpeatus ei asunud bussijaamas, vaid asus kohaliku endise vallavalitsuse parklas," selgitas Pakkas. Ta nentis, et ametlikult ette nähtud liini järgi sõitmine ei ole suvel eriti mõttekas, sest suviti sõidab mõnda peatusesse vaid paar inimest terve nädala peale.

"Kui nüüd reisijat ei olnud, siis me ka edasi ei sõitnud. Oletame, et liinis on näiteks kokku üldse viis peatust ja kui esimeses kahes peatuses on buss tühi, siis ilmselgelt ka seal kolmandas või neljandas kedagi peale ei tule," rääkis Pakkas.

Ida-Virumaa ühistranspordikeskuse juht Monika Helmerand aga rõhutas, et kui on tehtud  lepingud, siis peab läbima kõiki liinis ette nähtud peatuseid. "Olenemata sellest, kas seal seisab reisija või mitte," kinnitas Helmerand.

Seda rõhutab ka maanteeamet. "Kui on õhtused liinid, millel pole reisijaid, võiks seda liini lühendada. See hoiaks ka riigi raha kokku," sõnas Ahto Pahk.

Läbimata peatuste eest ettekirjutuse saanud Pakkase sõnul tehti maanteeametiga kokkulepe, et kui ta soovib ikkagi liinilepingu järgi toetust saada, siis tuleb peatuseid sõita kasvõi tühja bussiga.  "Vedaja jaoks on ikkagi kasulikum see läbi sõita kui üldse mitte kilomeetreid näidata. Kas see on ka mõistlik, on teine asi," ütles Pakkas.

Maanteeameti sõnul kujundavad aga vastavalt reisijate soovidele oma sõite bussijuhid üle Eesti ja eeskätt just väiksemate asulate vahel inimesi sõidutavad liinid. Omavahel tehakse suulisi kokkuleppeid ja nii ei jäägi ametlikku kirjalikku märki nendest maha. Seda maanteeamet välja juurida tahabki.

"Oluline on see, et see tegelik elu ja paberil olev sõiduplaan saaksid omavahel kokku," märkis Pahk.

Ida-Virumaa ühistranspordikeskuse juhi Monika Helmeranna sõnul ei ole keskuseni jõudnud mitte ühtegi kaebust ega kurja kirja selle kohta, et bussi ei ole tulnud.

Maanteeamet kutsub bussivedajaid korrale ka teiste levinud praktikate pärast. Nagu näiteks peatumine selleks mitte ette nähtud kohas.

"See on tõesti ohutuse mõttes. Kui ta laseb inimesi maha seal, kus ta tahab, siis kes vastutab, kui juhtub mingi õnnetus?" ütles Helmerand. Niisiis ongi väljaspool bussipeatust reisijate välja lubamine keelatud. Sellest hoolimata on see maakondlikel liinidel suisa tavapärane, et bussijuht tuleb reisijale vastu ja laseb tal näiteks enda kodutee otsas väljuda.

"Bussijuhid on pandud kahe tule vahele," ütles Iisaku piirkonnas tegutsev bussivedaja Tõnu Jaanipere. "Üks on maanteeamet, kes nõuab seaduste täitmist ja see on täiesti arusaadav. Samas aga on ka lapsevanemad ja inimesed, kes tahaksid oma raskete kottidega tööpäeva lõpus on kodu teeotsas maha minna, et mitte ohtliku tee ääres käia," rääkis Jaanipere.  

Aastate jooksul on aga juhtunud nii mõnigi kurva lõpuga õnnetus just pärast seda, kui inimene on väljunud bussist väljaspool bussipeatust. Samas ei ole võõrad ka õnnetused, mis on juhtunud lihtsalt maanteel jalutavate inimestega. Kumb on siis ikkagi turvalisem, mõtlevad bussijuhid.

Bussivedaja Jaanipere arutles, et näiteks kui koolilaps elab ametlikust bussipeatusest tükk maad eemal, siis suvel mööda maanteed koju jalutada ehk ei olegi nii kehv, kuid talvel on olud teised. "Ma saan aru, et peatuses peatumine on turvaline ja ei vaidle sellele vastu. Kas aga lapsel või vanainimesel on turvaline käia selle tee ääres, kus on lund põlvini. Sumpab siin pool kilomeetrit ühele poole, pool teisele," ütles Jaanipere.  

"Ma ei tea, kas see on ka väga mõistlik, et iga kilomeetri tagant bussipeatus on," nentis bussivedaja Pakkas. "Kui buss liigub suhteliselt tühjalt ja inimene peab mitu kilomeetrit tagasi kõndima, kust buss mööda sõitis, siis jah. Me ei asu ju kuskil kiirtee ääres, jutt käib kruusateest, kus ei olegi õieti mingit liiklust," toob Pakkas näite väiksematel teedel peatumisest.

Nii aga tekib küsimus, et ehk ei olegi alati võimalik tegelikku elu sama õigelt paberil kajastada. Maanteeamet leiab, et on küll. "See lihtsalt nõuab järelevalvet ja kindlasti nõuab see maanteeameti poolt resoluutsemat käitumist. Kui on olemas kindel sõiduplaan, mis vastab tegelikult inimeste reaalsele vajadusele, siis minu hinnangul saab inimene kurjaks, kui see buss ei tule, kui ta tegelikult peaks tulema," sõnas Pahk.

Bussivedajad, kellega "Radar" selle loo tarbeks kõneles, nentisid, et ehkki järelevalve bussiliinide üle on igati mõistetav ja tavapärane, tundub see tänavu kohati ebaõiglane.

"See on tegelikult valdav tundmus bussijuhtidel, et neid kiusatakse," ütles Sebe juhatuse liige Üllar Kaljuste. "Kontroll iseenesest on täiesti loomulik, seda tulebki teha. Nüüd ongi küsimus selles, et kuidas 8 aastat on seda tehtud niimoodi, et bussijuhid on ikkagi oma tööd saanud teha rahulikult," sõnas Kaljuste.

Läbimata peatuste eest ettekirjutuse saanud Pakkase sõnul käib järelevalve tavaliselt nii, et esialgu reisijana peale tulnud ametnik küsib mingi hetk lihtsalt mõnda dokumenti või paberit, mis neid huvitab. Adraku transpordi teisel bussijuhil olevat aga olnud kehvem kogemus.

"Tema kontrolli käigus olid neil helkurvestid ja see natuke eksitas. Kuna nad peatumismärguannet ka ei andnud, siis ta lihtsalt ei peatunud, kuna pidas neid teetöölisteks või ükskõik, mis töölisteks. Ei ole väga tihti seda, et on mitu helkurvestiga kodanikku peatuses, kes tahaks bussi peale tulla," selgitas Pakkas. "Kui buss on juba aeglustunud ja hakkab mööda sõitma, siis inimene, kes tahab bussi peale tulla, annab sellest ikkagi märku," lisas ta.

Maanteeamet aga rõhutas, et bussijuht ei tohi teha riietuse põhjal võimalike reisijate kohta järeldusi.

Sebe juhatuse liikme Üllar Kaljuste sõnul häirib nende ettevõtte Ida-Viru bussijuhte see, et järelevalvet tehakse varjatult ja paparatsolikult.

"Kindlasti on olukordi, milles me eksime ja see kontroll tuleb kasuks. Hiljuti tuli meile üks märgukiri, et bussijuhid väljuvad peatusest seitse minutit varem. Süüdi ei olnud aga bussijuht, vaid kuna kinnitatud sõiduplaan oli erinev piletimüügisüsteemi sisestatud sõiduplaanis, mille järgi bussijuht tegutseb, siis ta sõitsiki nii palju varem," rääkis Kaljuste. Ehkki õige tähelepanek, oli Kaljuste sõnul kummaline see, et järelevalve ei andnud sellest rikkumisest kohe teada. "Nüüd kuu aega hiljem käidi sama asja uuesti kontrollimas. Ikka oli sama probleem. Siis saadeti nagu kaks märgukirja korraga," ütles Kaljuste.

Suvel ettekirjutuse saanud Pakkas nentis, et suhtlus maanteeametiga ei ole olnud väga lihtne. "Võrreldes näiteks ühistranspordikeskusega, siis näiteks sealt nagu ettekirjutus tuleb ka, aga tuleb nagu abi ka. maanteeamet nagu lahendusi ei paku, aga karistusi pakub küll," ütles Pakkas.

Ka Ida-Virumaa ühistranspordikeskuse juht Monika Helmerand tõdes, et temani on jõudnud kohalike vedajate mured seoses maanteeameti intensiivsete kontrollidega. Tema pooldab leebemat lähenemist.

"Selline pidev kontroll ei õigusta küll ennast. Mingil hetkel muutuvad nii vedaja kui ka bussijuht pelglikuks ja kartlikuks," ütles Helmerand. Tema sõnul on vedajad mures, sest bussijuhid ei taha enam liinile minna, kuna neid pildistatakse," lisas ta.

Ameti mahapanemisele on Sebe juhatuse liikme Kaljuste sõnul mõelnud ka nende ettevõtte bussijuhid. "Just rääkisime nende bussijuhtidega, et miks see stressiseisund on tekitatud. Nad ütlesid,et nad elavad päev korraga. Piisab veel võib-olla ühest tilgast, tehakse teine otsus ja lahkutakse töölt," sõnas Kaljuste.

Maanteeameti sõnul aga peavad bussivedajad ja -juhid tegutsema lihtsalt nii nagu seda ametlikult näidatakse. Siis ei ole põhjust ka kontrolli peljata ega stressi tunda.

"Maanteeamet kontrollib ühistranspordi teenuse toimimist just sellel eesmärgil, et teenus toimiks õigel ajal, õiges kohas, bussid oleksid korrektsed ja vedajad käituksid korrektselt. Loomulikult on üks osa ka riigi raha kokkuhoid," selgitas Pahk.

Kuidas siis aga teha nii, et kõik osapooled, seal hulgas reisijad, oleksid rahul?

"Järgmine käik oleks ikkagi pöörduda järelevalvetalituse poole ja istuda veelkord laua taha väga konkreetsete teemadega. Võtta ka bussijuhid juurde. Mina näen, et bussijuhti tuleb kuulata. Seal on oma tõde sees, see tuleb välja otsida ja leida parim lahendus," tegi Sebe juhatuse liige Kaljuste ettepaneku.   

Tagasi üles