«Radar»: uus narkomaanide hirm – eestlaste leiutatud ainulaadne narkomeeter (1)

Stass Kuznetsov
, «Radari» toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti teadlased teevad taas ajalugu ja «Radar» on selle tunnistajaks. Tallinna Tehnikaülikoolis sündis aparaat, mis suudab kõigest seitsme minutiga tuvastada, kas inimene on tarbinud kokaiini, amfetamiini, lihtsalt jahu või toidulisandeid. Just nii täpselt suudab eestlaste leiutis tarbitud aineid tuvastada.

Selle aparaadi sünniloo taga on terve rida Eesti teadlasi, kelle hulka kuulub ka Jekaterina Mazina-Šinkar. Mõned aastad tagasi kaitses naine doktoritööd, mis oli seotud meetodide väljatöötamisega narkootiliste ainete tuvastamiseks erinevates proovimaatriksites. Ehk maakeeli öeldes - konfiskeeritud pulbrite proovides.

Kui kaks aastat tagasi olid teadlased kokku pannud mahuka detektori, mille jaoks tuli kaasas kanda eraldi toiteplokki, siis tänaseks on sellest kastist saanud väike kohver, mis kaugelt meenutab rohkem James Bondilikku nutiseadet.

Narkotestri töörühma vedava TTÜ keemiku professor Mihkel Kaljuranna sõnul tuvastavad olemasolevad narko kiirtestid aineid süljest antikehade abil. «Otsustasime algusest peale võtta selleks prooviks inimese sülje. Mida on väga kerge tee peal võtta,» selgitab professor narkotestri töö toimimist ja lisab, et tänu sellele saab politsei tuvastada narkojoovet sama kiiresti kui alkojoovet.

Tõsi, taolisi mobiilseid narkotestreid on ka mujal maailmas, kuid miks on Eesti leiutis eriline?

«Pakkujaid on mitu,» ütles Mihkel Kaljurand, lisades, et need on aga ebausaldusväärsed. Nii, et te võite sellest testist läbi pääseda. Internetis isegi õpetatakse, kuidas teha ja mida süüa, et nendest testidest läbi pääseda,» põhjendas Kaljurand muude pakutavate narkotestrite ebausaldusväärsust. «Meie testri puhul on tegemist kiire ja täpse detektoriga.»

Kui algul üritasid teadlased rakendada oma metoodikat kaitsetööstuses, siis hiljem selgus, et detekteerimisel on suur potentsiaal ka narkoainete tuvastamisel.

«Kahjuks on praegu olukord selline, et politsei saab narkojoobes autojuhti tuvastada ainult meditsiiniasutuses,» kirjeldas praegust praktikat Pärnu politseijaoskonna patrulltalituse juht Henry Murumaa, lisades, et tõendusliku narkoanalüsaatori välja töötamine on  hädavajalik. «Ja mitte ainult Eesti politseile, vaid kogu maailmale,» kinnitas Murumaa.

Lihtne näide. Kui praeguste meetoditega võib kahtlustatava kinnipidamise hetkest kuni kõigi paberite vormistamiseni minna mitu tundi, siis Tallinna Tehnikaülikoolis valminud seadme abil saab isiku narkojoobe tuvastada minutitega.

«Eelmisel aastal oli meie jaoks tundmatu aine (testimisel-toim.). Me ei teadnud, mis asi see on. Hiljem selgus, et tegu oli mefedrooniga.» tõi TTÜ teadlane Mazina-Šinkar näite narkotestri potentsiaali kohta.

Professor Kaljurand lisas, et kui turule ilmub näiteks uus narkootikum või kui teadlased näevad aparaadis nn uut signaali, siis tekib võimalus see tuvastada. «Praegu otsime võimalust lisada detektorisse fentanüüli analüüsimise jaoks vajalikud andmeid,» tõi Kaljurand näite.

Aparaadi efektiivsust katsetati juba kolmandat aastat järjest Weekend Festivalil, kus ainuüksi sellel aastal pidas politsei kinni 122 narkojoobe kahtlustusega inimest. Nende hulgas oli ka alaealisi.

Aparaadi välja töötlemiseks on siseministeerium andnud juba 130 tuhat eurot ja umbes sama palju on veel vaja. Kuid testri igapäevaseks kasutamiseks on see vaja veel akrediteerida.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles