«Radar»: Otepää vallavanem sahkerdas «omadele» korraliku vaheltkasu Vallavanem püüdis lugu kohtuga keelata

Kuidas skeemitada endale riigilt metsaga maatükk ja see siis 50 000 euro suuruse vaheltkasuga maha müüa? Otepää vallajuhtide Kaido Tambergi ja Kajar Lepiku näitel käib see lihtsalt - tuleb esmalt riigile maa saamiseks natuke udu ajada ja siis kinnistu ühe vallajuhi erafirma kaudu metsafirmale maha müüa.

Jutt käib 30 hektari suurusest kinnistust endises Sangaste vallas Risttee külas. Veel viis aastat tagasi kasvas sellel maatükil mets ja maa ise kuulus riigile. Tänaseks on olukord muutunud. Maa uus omanik on puidufirma, kes seda metsa jõuliselt majandama asunud. Metsandusettevõtte tegevuses ei olegi midagi kummalist. Kuid see, mis teed pidi maa firma omandusse jõudis, on enam kui küsimusi tekitav.   

Skeemi, kuidas riigilt saadud maatükk puidufirma kätte jõudis, autoriteks on Radari saatele juba varasemast tuttav endine Sangaste ja tänane Otepää vallavanem Kaido Tamberg koos tema alluvast abivallavanema Kajar Lepikuga. Nendega seotud hämaratest skeemidest valla varaga rääkis Radar viimati tänavu märtsis - nimelt oli tänaseks Otepää vallaga liitunud endine Sangaste vald vallavanem Kaido Tambergi eestvedamisel ilma jäänud ühest väga väärtuslikust kinnisvarast - Sangaste lossist. Kuid lugu lossist ei ole siitkandist ainus kahtlane sahkerdamine. Vallavanem Tambergi ja nii varem Sangastes kui nüüd Otepääl abivallavanemana tegutseva Lepiku käekirjast leiab veel selliseid näiteid valla vara kantimisest.   

Kinnistu piirinaaber ei tea

Kuidas on võimalik üks maatükk abivallavanema ettevõttele skeemitada? Asume vastuseid otsima kohapealt ja kohtume riigikogu liikme ja IRLi peasekretäri Priit Sibulaga tema maakodus samas Risttee külas. Sibul sai oma maatüki siin pärandusena ja otsustas siia maakodu rajada. Praegu tegeleb ta oma maamaja uuesti üles ehitamisega pärast eelmisel aastal majaga juhtunud tuleõnnetust. Kui see kurb sündmus välja arvata, siis koht ise on imeline.

Sibula maakodu on varem riigile kuulunud metsakinnistu piirinaaber. Sibul tõdeb, et selles, kuidas ja kui kiiresti metsakinnistu erinevate omanike vahel liikunud on, on tema jaoks palju uudist. «Minu teadmine on see, mida ka vallavanem mulle rääkis oli, et volikogu annab selle valla MTÜ-le üle. See, et see sealt kuskilt veel edasi läks, see informatsioon on mulle praegu täiesti uus,» kinnitab Sibul.

Kui Sibulale, kes on riigi käest saadud kinnistu piirinaaber, on vallajuhtide selline skeem täna üllatuseks, siis Otepää valla revisjonikomisjoni aseesimehele Kuldar Veerele mitte. Ta on tagantjärgi püüdnud kokku panna pilti, kuidas ja miks see kinnistu liikus.

«Vägagi korruptiivne!» on Veere kindel, et maatükiga seotud skeem ei ole aus.

Otepää valla revisjonikomisjoni aseesimees Veere on samuti vana tuttav meie eelmisest, Sangaste lossi puudutanud loost. Tema ülesanne tänases Otepää vallas on hoida silma peal sellel, kas vald toimetab oma varaga õiguspäraselt ja valla huvides. See käib ka endise Sangaste valla vara kohta, mida pärast ühinemist Otepääga eelmisel aastal enam ei eksisteeri. Pilt, mis revisjoni käigus seni avanenud, on pehmelt öeldes kahtlusi äratav ja veelgi enam - see näitab, et vallajuhid eesotsas vallavanem Tambergiga on vallavara kasutanud isiklike taskute täitmiseks.

«Need tehingud, mida ma olen uurinud, need kindlasti väga head välja ei paista,» sõnab Veere.

Otepää valla revisjonikomisjoni aseesimees Veere on samuti vana tuttav meie eelmisest, Sangaste lossi puudutanud loost. Tema ülesanne tänases Otepää vallas on hoida silma peal sellel, kas vald toimetab oma varaga õiguspäraselt ja valla huvides. See käib ka endise Sangaste valla vara kohta, mida pärast ühinemist Otepääga eelmisel aastal enam ei eksisteeri. Pilt, mis revisjoni käigus seni avanenud, on pehmelt öeldes kahtlusi äratav ja veelgi enam - see näitab, et vallajuhid eesotsas vallavanem Tambergiga on vallavara kasutanud isiklike taskute täitmiseks.

Kuidas riigile udu ajades soodushinnaga maad saada

Metsaga kaetud Raja kinnistu kantimine algab tegelikult juba 2013. aasta veebruaris, kui Sangaste vald eesotsas Tambergiga küsib toona veel riigi omanduses olevat maatükki valla omandisse. «Sangaste vallal oli kunagi mõte, et sinna võiks teha selliste maale elama programmis maale kolivatele noorte mingi elamumaa, kus igaüks saaks korraliku suure metsamaaga krundi, kus saaks siis ehitada oma mõnusa kodu,» räägib Veere.

Tõesti - selline ilus taotlus riigile esitati. Maa valla omandisse küsimist põhjendatakse sellega, et nii toetataks maapiirkonde arengut. Taotluse eesmärgiks oli soodustada uute elanike Sangaste valda elama asumist. Valla esindajad põhjendavad oma taotlust just sellega, et vaja on luua võimalused peredele, kel on huvi oma kodu väljaehitamiseks siinkandis. Taotluse järgi peaks sellele kinnistule tulevate elamukruntide suuruseks olema 2-4 hektarit, et maale kolival perel oleks võimalik maatükil endale ka aiasaadusi kasvatada ja ennast küttepuudega varustada.

2014. aasta 22. mail otsustaski Maa-amet taotlusega nõustuda ja valla projekti toetada. Raja kinnistu müüakse vallale 2014. aasta juulis soodustingimustel. See tähendab, et kui kinnistule tellitud eksperthinnangu järgi on maa väärtuseks 58 000 eurot, siis vald saab selle osta 35% suuruse soodustusega ehk 37 700 euro eest. Ehk lihtsamalt öeldes - vald sai maa riigilt kätte kolmandiku soodsamalt, sest riik uskus vallaametnike juttu sellest, et kinnistut on plaanis arendada noorte perede maale elama meelitamiseks.

Kinnistu liigub MTÜle

Kui muidu võiks lugu siin lõppeda, siis sel korral hoopis algab. Kinnistu käes, teeb vald eestotsas Tambergiga esialgu näo, et hakkab seda plaanipäraselt arendama ning algatab detailplaneeringu elamute rajamiseks. Kuid siis saabub vaikus ja möödub kaks aastat.

Ning siis, 2016. aasta augustis, esitab vallavanem Tamberg volikogu istungile otsuse eelnõu, mille alusel otsustakse sama kinnistu hoopis maha müüa. Seda otsustuskorras, ilma enampakkumiseta. Ostjaks on MTÜ Sangaste Asundused. Tegemist on sama vallaga seotud MTÜ-ga, mida kasutati ka Sangaste lossiga sahkerdamise skeemides. Sangaste vald oli selle MTÜ üks liikmetest ja valla esindajaks oli MTÜs just vallavanem Tamberg. MTÜ-d juhib Tambergi alluv, valla palgal olnud Inga Tikk. Kinnistu müügilepingu valla ja MTÜ vahel allkirjastab ühelt poolt Tikk ja teiselt poolt toonane Sangaste abivallavanem Kajar Lepik. Tehing valla ja MTÜ vahel toimub 2016. aasta oktoobri keskel ja kinnistu hinnaks määratakse 58 000 eurot. Summa lõplikuks tasumiseks antakse MTÜ-le aega rohkem kui aasta.

«See maa müük ei toimunud sellisel tavainimese mõistes, valla mõistes, arusaadaval kombel avalikul enampakkumisel, vaid sis otsustati otsustuskorras,» sõnab Veere.

«Miks volikogu otsustas mitte ise seda krunti realiseerida - ega ma sellest ka kunagi aru ei saanud,» lisab Sibul.

«Volikogu otsusest nähtub, et see maa müüakse MTÜ-le sellel eesmärgil, et need kinnistud, need eramumaa kinnistud sinna moodustada,» lausub Veere.

Kuid mingeid eramuid sinna enam ei planeerita. «Vähem kui kahe kuu pärast leiab see maa omaniku hoopis ühe metsaettevõtte näol, kes maksab selle eest juba märksa kõrgemat hinda ja teeb seal raie ja enam ei ole eramumaadest juttu midagi,» sõnab Veere.

Metsaettevõttele läbi abivallavanema firma

Metsafirma, mis kinnistu 2016. aasta detsembris ostab, on osaühing Valga Puu. Valga Puu on osa Eesti ühe rikkama metsaärimehe ja Euroopa suurima puidugraanulite tootja Raul Kirjaneni aktsiaseltsist Graanul Invest. Valga Puu juht Andres Olesk ütleb e-kirja teel, et kinnistut pakuti neile müüa nädal enne tehingut 2016. aasta detsembris.

Kuid siinjuures ongi oluline see, kellelt nad selle kinnistu ostsid. Kinnistusregistri andmed paljastavad, et 2016. aasta detsembris on Raja kinnistu samal päeval koguni kaks korda omanikku vahetanud. See tähendab, et metsafirmale ei müünud maatükki enam vallaga seotud MTÜ, vaid juba järgmine firma. Selleks firmaks on abivallavanem Lepiku kontrolli all olev Ühismajandamise OÜ, mis tehingu pealt kopsakat tulu teenib. «13. detsembril ta selle MTÜ-lt ostis ja 14. detsembril ta selle metsafirmale maha müüs ja vahelt selle 50 000 teenis,» lausub Veere.

Ehk asja kokku võttes - vald küsis udu ajades riigilt soodushinnaga maatükki ja siis parseldasid vallajuhid selle lihtsalt maha, kusjuures tehingute osapooleks olnud abivallavanema firma teenis selle pealt 50 000 eurot.   

Keelduvad kommentaaridest

Proovime nende tehingute kohta kommentaare saada vallajuhtide endi käest ja helistame neile. Lepik ega Tamberg ei soovi meiega rääkida ja paluvad küsimusi e-kirja teel. Käime vallajuhte ka kohapeal Otepää vallamajast otsimas ja kui neid seal ei ole, siis helistame neile uuesti. Nad keelduvad veel kord meiega kohtumisest.

Tamberg vastab lõpuks e-kirja teel, kus nimetab maatükiga toimunud tehinguid endise Sangaste vallavolikogu suveräänseteks ja motiveeritud otsusteks ega näe milleski probleemi.

Lepik ei vasta meile oma tegude kohta midagi isegi e-kirja teel.

Maa-amet: ei ole korrektne käitumine

Uurime selle maatehingu kohta ka Maa-ametist, kelle kaudu maa esmalt riigilt vallale läks ja saame ameti avalike suhete nõunikult Karmen Kaukverilt kohe riigimaaga hangeldamise kohta e-kirja teel laitva hinnangu - Sangaste valla tegevus ei ole kindlasti olnud korrektne, märgib ta.

Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind lisab, et näeb sellist asja esmakordselt. «Sarnast juhtumit me kinnistusraamatu andmetel ei tuvastanud,» sõnab Lind.

Sealjuures tuleb välja, et mingit kontrolli, kas soodustingimustel ja jama ajades riigilt küsitud maaga ka tehakse seda, mida lubatud, pole. «Elamumaa võõrandamisel pole järelvalve kohustust pandud. Elamumaa võõrandamine kohalikule omavalitsusele toimub usaldusprintsiibil,» sõnab Lind.

Vallavanem susserdab ka sõidupäevikuga

Veere sõnul ongi selline susserdamine valda juhtiva Tambergi ja tema usaldusaluste käekiri. Ta toob veel ühe lihtsa, kuid märgilise näite sellest, kuidas Tamberg kasutab talle kui vallavanemale määratud ametiautot. «Kui Tambergil väikeses Sangaste vallas oli kasutada personaalne ametiauto, siis ta sõitis sellega absoluutselt kõikjal. Nagu oli teada, selle läbisõit oli suur, aga samas ta väitis, et kõik on ametisõidud ja tema ei tee sellega mitte kilomeetritki isiklikku sõitu. Kui me võrdleme natuke, siis Tambergi auto läbisõit Sangaste valla ajal oli umbes 5000 kilomeetrit kuus, kui näiteks Otepää vallavanem sai hakkama võib olla seal 1000 kilomeetriga kuus - vägagi kahtlane,» räägib Veere.

Kui Veere palus Sangaste valla poolt esitada Tambergi sõidupäevik, hakkas mehe sõnul jälle pihta skeemitamine. Küll olid dokumendid kolimisega kaotsi läinud, küll oli arvuti kõvaketas materjalidega kokkujooksmise tõttu taastamisel.

Veere otsustas seepeale Otepää valla raamatupidajalt küsida värskemat sõidupäevikut Tambergi sõitudest tänavuse aasta kolme esimese kuu kohta. Selle ta lõpuks sai ja numbreid vaadates jäi kohe silma, et asjad ei ole ausad. «No seal on ikka selles mõttes näha selge dokumendi võltsimine. Selgelt näha, et jaanuari viimasel kuupäeval, kui algnäit oli 148848, sõideti 130 kilomeetrit, siis näit ei suurenenud mitte 130 kilomeetri võrra, vaid 1130 kilomeetri võrra. Ja kui mõelda, et siin on äkki eksitud numbriga, siis ei ole - veebruarikuu algab ka nüüd samamoodi selle 1000 kilomeetri võrra suurema numbriga. Kust tekkis äkitsi 1000 kilomeetrit sõitu? See saab tekkida ainult dokumendi võltsimisega, muid võimalusi pole,» selgitab Veere dokumente näidates.

Ehk Veere väidab, et Tamberg on lisaks ametisõitudele veel tuhatkond kilomeetrit erasõite teinud ja selle sõidupäevikusse kirja pannud, et see valla poolt kinni makstaks.

«Ta ju oskab sulitükke!»

Sõidupäevik on lihtsalt üks lihtne näide, kuidas asju vallas aetakse. Erinevaid sahkerdamisi ja susserdamisi on 20-aastase staažiga Sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluva vallajuhi arvel kohalike sõnul veel mitmeid. Ent vähesed julgevad mehele oma hinnangut andma tulla, kuna kardavad. 92-aastane Sangaste elanik Heino Kängsepp aga julgeb omalt poolt vallajuhile diagnoosi panna küll.

«Ta ju oskab sulitükke,» sõnab Kängsepp.

Kängsepa sõnul on Tambergi sellised teemad saatnud läbi aastate, ehkki kõik pole avalikkuse ette jõudnud.

«Tamberg ei ole siin midagi head teinud, inimestest mitte hoolinud,» väidab Kängsepp.

Vallajuhtide poolt isikliku kasuga ära sahkerdatud Raja kinnistu piirinaabrist riigikogulane Sibul aga ütleb, et talle tulevad nii peened mahhinatsioonid täieliku üllatusena. Ta meenutab, et tegelikult oli ka temal Tambergiga ühel hetkel juttu selle maa ostmisest - seda lihtsalt põhjusel, et tema enda kinnistu on väike ja ta ei soovinud, et tema krundi kõrvalt mets maha võetaks. «See krundi piir on niimoodi, jookseb siitsamast. See võsa on juba see kinnistu, selles mõttes on, ma arvan, igal inimesel arusaadav, miks ma sellest väga huvitatud olin,» näitab Sibul.

Ühel hetkel tuli talle uudisena, et valla asemel on kinnistu omanikuks saanud Valga Puu. Kiirelt tegutsedes sai ta Valga Puuga kokkuleppele ja ostis tüki enda krundi piiril asuvast metsast ära, et see alles jääks. «Ja nii on mul vähemasti siin võsa ja natuke metsa ka siin ilusas kohas,» lausub Sibul.

Kogu skeemile ja selle osalistest vallajuhtidele üldise hinnangu andmisel jääb Sibul aga ettevaatlikuks. «Mul on inimestest ja nende tegudest oma arusaam ja kord ma olen seda väljendand ja pärast seda kaks kohtuastet läbi käind, et ma kaamerate ees seda rohkem ei kavatse teha, mida ma inimestest arvan või kuhu ma neid liigitan,» jääb Sibul maatükiga seotud asju kommenteerides kidakeelseks.

Loe ka neid

Tagasi üles