«Radar»: Mihhail Stalnuhhin oma kuluhüvitiste fopaadest: see võib tunduda imelik, kahtlane, mul on ükstapuha!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kuluhüvitiste eest naisele Honda maasturi liisinud ning sama raha eest endakirjutatud raamatuid soetanud Ida-Virumaa üks populaarsemaid poliitikuid Mihhail Stalnuhhin arutleb tänases "Radaris" eestlaste ja venelaste suhetest ning annab oma tegudele hinnangu. 

«See võib tunduda imelik, kahtlane, mul on ükstapuha. Ma teen seda, mida pean vajalikuks teha ja kui selles pole mingit rikkumist, siis ma teengi seda,» rääkis Mihhail Stalnuhhin «Radarile.»

Kuluhüvitiste eest naisele ja pojale liisitud Honda CR-V ning kuluhüvitise eest soetatud endakirjutatud raamatud on kaks suuremat põhjust, miks Mihhail Stalnuhhin on eestlaste seas ühe negatiivsema kuvandiga riigikogu liige, kelle käitumise on hukka mõistnud meedia, laiem avalikkus ning isegi kolleegid. Kõigest hoolimata on Mihhail Stalnuhhin Ida-Virumaa ja Narva populaarseim ja armastatuim poliitik. «Radar» otsustas kurikuulsa poliitiku kaamera ette tuua, et uurida, kuidas mees ise kõigesse suhtub.

On varakevadine hommik Narvas. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin kutsub meid kaasa kohtumistele niiöelda valijatega lasteaias, kasside varjupaigas ning kohaliku suurtöösturi juures. Ootame teda Narva lasteaia Päikene ees, kuhu poliitik saabub naise juhtitud Hondaga - sellesamaga, mis kõigile teada kuluhüvitiste saagast.

Narva populaarseimas lasteaias, mis on kakskeelne, toimub täna suur pidu apriilikuu sünnipäevalaste auks ning nagu sellisel puhul on traditsiooniks saanud, on Stalnuhhin kohal, et neile üle anda omalt poolt üks kingitusi. Ja nagu öeldakse - parim kingitus on ikka raamat. Sel puhul raamatud Stalnuhhini endakirjutatud lasteraamatute sarjast. Lasteaial on Stalnuhhini elus suur roll, sest just seal sai ta poisipõlves selgeks eesti keele, mida räägib puhtalt tänaseni.

«Kui riik oleks 90ndatel aastatel pingutanud mitte sellega, et täiskasvanuid eksamile ajada, vaid oleks pingutanud ja teinud korraliku õppe lasteaias - meil kasvaks praegu juba kolmas põlvkond (eesti keelt kõnelevaid vene inimesi - toim.),» on Stalnuhhin veendunud.

Mõned nädalat tagasi kirjutas Narva alla lepingule haridusministeeriumiga, mille järgi jääb 2023. aasta 1. septembrist linna vaid üks riigigümnaasium, kus vastavalt seadusele õppetöö toimub eesti keeles ja mingit erandit seal ette nähtud ei ole.

«Võtta noorelt inimeselt ära võimalus nii kuidas ta tahab ja jaksab, on väga suur patt,» seisab Narva volikogu liige Stalnuhhin otsusele kindlalt vastu. Patu tõttu on Stalnuhhin astunud vastaspoolele ka oma parteikaaslastele Keskerakonnast, kes selle otsuse allkirjastasid.

«Ma ei leia võimalust taganeda. See on kuritegu. Eestlaste ja venelaste mentaliteet ikkagi erineb. Meil on üsna erinev huumorimeel, erinevad kogemused ja ettekujutused. Me vaatame teise pilguga - lihtsalt on nii. Minu jaoks on ühiskonda integreeritud inimene, kes ei riku seadusi ja maksab ausalt makse. Ja nõuda, et ta räägiks puhtalt eesti keelt ja loeks Tammsaaret ja Koidulat, minu arvates on küll liig mis liig. Kas teid peab huvitama, mida ma õhtul loen või millist muusikat ma kuulan?»

Kas Stalnuhhinit üldse huvitab eestikeelne valija?

«Muidugi, aga mul on kindel veendumus selles, et 90-95-protsenti valiku tegemisel sõltub rahvusest. Eestlased ei hakka toetama venelast, venelased otsivad nimekirjas venelast. Nii see kahjuks on,» on Stalnuhhin veendunud.

Mida räägib aga Stalnuhhini sõnul Eesti meedia? Ta ei varja, et ei tema ega tema valijad Eesti meediat ei tarbi. Või kui tarbivad, siis ei võta tõsiselt.

«Omal ajal tegin analüüsi. Tegin populaarseimas portaalis välisuudiste statistikat ja selgus, et huvitaval kombel, kuigi maailmas on üle 200 riigi, olid üle poolte uudistest Venemaast ja nende hulgas ei olnud ühtegi positiivset uudist, ainult negatiivsed.»

«Need inimesed, kes niimoodi koostavad uudiseid, saavad aru, et see suhtumine Venemaasse kandub üle neile venelastele, kes elavad Eestis ja kes tahaksid olla selles ühiskonnas integreeritud - aga tulemuseks on see, et seda ei juhtu. Ja kui teie nimetate seda vabaks meediaks, siis mina ütlen, et see on ära ostetud absoluutne jama. Võetakse raha ja teenitakse seda, kes raha maksis. Ja mul on kahjuks selline suhtumine,» on Stalnuhhin konkreetne.

Just meedia vahendusel on jõudnud avalikkuse ette aga kaks suurimat skandaali, millega Mihhail Stalnuhhinit Eestis seostatakse. 2015. aastal jõudis laia avalikkuse ette info, et riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin liisib kuluhüvitise eest autot, kuigi mehel puudub juhiluba.

«Keegi ei tahtnudki midagi teda saada. Keegi ei küsinud, miks ma kannan kella paremal käel...(Stalnuhhinile teeb häda vasaku käe küünarnukk - toim.) Ma olen mees, mul on ebameeldiv tunnistada, et olen defektiga. Kui ma panen kella vasakule käele, siis veerand tunni pärast on käsi surnud ja ma ei saa seda liigutada. Omal ajal juhtisin autot, kuid sattusin Narva-Jõesuu teel eluohtlikusse olukorda, kus päästis Jumal või ma ei tea mis. Ja autot juhib minu abikaasa, operatsiooni dokumendid said siia (Riigikogusse - toim.) üle antud. Nii kui ma dokumendid üle andsin, lõppes kõik ära. Kõik,» meenutab riigikogulane.

Kolm aastat pärast Stalnuhhini kuluhüvitiste skandaali kerkis eelmisel kuul järjekordne, kui selgus, et mees on soetanud kuluhüvitiste eest endakirjutatuid raamatuid, kokkuvõttes 4331 euro eest.

«Kõige idiootlikum asi, mis ma olen selle kohta olen kuulnud, oli kuskil raadios, kus jutustati ümber artiklit, kus oli öeldud, et ta tellis kuluhüvitiste eest raamatu trükkimise. See on tavaline lasteraamat, mis on alla kirjutatud kirjastusega. Kirjastus neid toodab ja mina saan neid välja osta kirjastuse hinnaga. Ja kirjastus võttis neid integratsiooniprojektina, sest need raamatud on kirjutatud nii eesti- või venekeeles. Milles on probleem? Kui ma ostaksin Mart Laari raamatuid, siis kas probleemi poleks?»

Miks siis meedia vahendusel paljud inimesed seda talle ikkagi ette heidavad?

«Millal te aru saate, et mul on ükskõik, mida te teete. Ma ei riku seadust. Kõik arved käivad läbi kantselei. Sest mina olen Stalnuhhin ja teile ei meeldi. Teile absoluutselt ei meeldi. Küsimus on selles, et minu valija niiviisi ei arva ja ta saab aru, et ma ei hakkaks mingisuguseid reegleid murdma.»

Stalnuhhini sõnul ongi meedia põhjus, miks teda negatiivne kujund saadab. Veel enam - ajakirjanikud polegi kunagi soovinud temalt selgitusi saada. Ja kui on saanud, siis pole tema selgitused meediasse jõunud.

«Lõpuks helistad, küsid ja öeldakse, et toimetaja ütles, et nii ei saa, inimesed võivad hirmust halliks minna. Keegi võtab endale õiguse mida keskmine inimene tohib teada ja mida ei tohi teada. Millisele infole on tal ligipääsu ja millisele ei ole. Soovitan inimestel rohkem mõelda oma peaga ja tähelepanu pöörata sellele, milliseid huvisid tegelikult kaitstakse ühe või teise infokampaaniaga.»    

Tagasi üles