«Radar»: Prügifirma suurpõlengu varjus peitsid end üliohtlikud seaduserikkumised «Radari» uurimus pani keskkonna- ja tuleohutusinspektorid tegutsema

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Poolteist nädalat tagasi põles lahtise leegi ja süsimusta paksu suitsusambaga nende Tallinnas asuv jäätmekütuse tehas. Õnnetus oli õnneliku lõpuga ja keegi viga ei saanud, kuid tagantjärele prügifirma toimetamisi uurima asudes, vaatab seal vastu juba pikka aega kestnud ohutusnõuete eiramine.

On üllatav, et sellest põlengust avalikkuses sedavõrd vähe räägitud on. Põlengupäeva põhisündmus oli uudistesaadetes hoopis Janek Mäggi saamine ministriks. Suurpõlengut kajastati justkui möödaminnes kui tulekahju jäätmejaamas.

Tegelikult juhtus tuleõnnetus Ragn Sellsi jäätmekütuse tehases, mis alustas täisvõimsusel tööd 2012. aastal ja võib aastas läbi lasta üle 150 000 tonni jäätmeid. See on pool Eestis tekkivate olmejäätmete koguhulgast.

Praegune tooraine on siin aga ehitusjäätmeid ja põlenud osa ongi see pool majast, mille kaudu jäätmed sorteerimisele tuuakse. Kütuse tootmisel segatakse neid jäätmeid ka ohtlike jäätmetega, näiteks vana õliga.

Pikalt ohutusnõuetele läbi sõrmede vaadanud

Ohtlike jäätmetega tegeletakse siin laiemalt – teisel pool sama hoonet asub prügifirma ohtlike jäätmete hoidla, kuid igasuguseid tünne ja anumaid, kus sees erinevaid naftaproduktide jääke, värve ja silikoone, on laiali prügifirma territoorimi erinevates otstes. See on kõhedusttekitav pilt. «Need tünnid on seal mingisugune viie-kuue meetri kaugusel tulekoldest, ma pakun välja,» näitab Ragn-Sellsi naaberkinnistul logistikakeskust pidava AR Agentuuri ASi juht Margus Iskül, kui seisame temaga nende logistikakeskuse katusel ja üleaedse juures toimunud kahjutule jälgi uurime.

Hannes Sarv ja Margus Iskül vaatlemas põlengu tagajärgi.

FOTO: Kaarel Peetersoo

Ent tuleme nende ohtlike tünnide juurde veidi hiljem tagasi ja liigume esmalt põlengueelsesse aega. Seda lihtsalt põhjusel - tagantjärele on välja tulnud, et pika ajalooga ja aastas üle 26 miljoni euro käivet tegev Ragn-Sells on juba pikka aega neile väljastatud keskkonnaloa ja ohutuse nõuetele läbi sõrmede vaadanud.

Samal ajal on logistikafirma juht Iskül juba aastaid püüdnud sellele keskkonnainspektorite tähelepanu juhtida. Esmajärjekorras on teda häirinud nende kinnistule laienevad otsesed prügifirma tegevusest tulenevad mõjud.

Hais ja tolm

«Ühest otsast tuleb haisupilv ja teisest otsast tuleb tolmupilv,» räägib Iskül naabri mõjudest. Ta meenutab, et kui tehast omal ajal ehitama hakati, küsiti ka nende kui naabri nõusolekut.

«Siis maaliti sellest ettevõtmisest selline ilus pilt, et õhk on värske, nagu Lahemaa rahvuspargis ja tehases on sees alarõhk, uksed on kinni ja mingisugust lõhna ei ole,» ütleb ta.

Reaalsus kujunes aga pisut teistsuguseks. «Viimastel aastatel on uksed pärani lahti – sealt tuleb ka see hais,» märgib Iskül.

Kuid haisu kõrval hakkas naabrit veelgi rohkem häirima teine tegur - massiivne puidutolm, mis jõuab nii nende territooriumile, maja katusele kui akende ja ventilatsioonisüsteemi kaudu otse kontorilauale. Nimelt purustab Ragn Sells enda kinnistu ühes nurgas puidujäätmeid, peamiselt katkisi kaubaaluseid. «Kui ma võtan nagu kirjutuslaua või aknalaua ja sinna saab näpuga joonistada, siis see ei ole nagu… Ma neid nõudeid ei tea, aga selline talupojamõistus ütleb, et see ei saa olla mingite nõuetega vastavuses, kui meil mingi 70 inimest hingab seda sisse ka,» räägib Iskül.

Aastaid keskkonnaametnikele rääkinud

Nende muredega ongi Iskül juba aastaid keskkonnametnike poole pöördunud ja inspekotrid on ka kohal käinud. «Siis tullakse kohale, lõhna on loomulikult raske mõõta. Lõhna osas ei ole ma mingit tagasisidet saanud. Mis puudutab puidu purustamist - kuna selles keskkonnakompleksloas on kirjas, et kasutusel on vihmuti, siis inspektor tuleb kohale, vaatab, et vihmuti on küljes seal purustil, kõik vastab loale ja lahkub,» räägib Iskül.

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juht Neeme Kass ütleb, et on probleemiga kursis, kuid seni pole ühtegi keskkonnaloa rikkumist lõhna ja tolmu teemal tuvastatud, aga oma ettepanekud on nad Ragn-Sellsile teinud. «Me oleme ikkagi leidnud, et nad peaksid rakendama täiendavaid meetmeid – see oli meil eelmise kontrolli tulemusena tegelikult välja toodud,» ütleb ta tolmu kohta.

Ent lõhna osas - kui uksed on lahti, siis alarõhku ju tekkida ei saa. Näitame Kassile fotot, millel tehase lahtised uksed näha. «Siin mingit alarõhku ma küll ei näe hetkel,» märgib ka tema.

Ragn-Sellsi juht: naaber kiusab

Ehk keskkonnaloas on selgelt kirjast, et pidevalt on kasutusel alarõhuga süsteem, mis halva prügihaisu levikut peaks takistama. Ragn-Sellsi juht Rain Vääna aga vaidleb meile vastu ja ütleb, et see nõue neile praegu ei kehti. Tema sõnul sai alarõhuga süsteem paigaldatud olme- ja biojäätmetest kütuse tootmise jaoks. Praegu on nad aga tootnud kütust ehitusjäätmetest ja seal sellist lõhna ei olegi, mida peaks alla suruma ja filtritega kinni püüdma. «Kui me hakkaks seal jälle suuremahuliselt käitlema olmejäätmeid ja biojäätmeid, siis kindlasti uksed peavad kinni olema, siis tekib alarõhk ja siis see biofilter, mis meil on paigaldatud, võtab selle lõhna teema ära,» ütleb ta.

Tolmu kohta ütleb Vääna, et nad teevad kõike loa järgi ja on isegi rohkem teinud - paigaldanud niisutussüsteemi, mis tolmu vähendab. Tema sõnul on probleem hoopis selles, et neil on kiuslik naaber, kes pidevalt nende peale kaebab. «On erinevaid naabreid. Tema on võtnud endale eesmägiks kahjustada meie äri,» ütleb ta.

Kas Iskül kahjustab Ragn-Sellsi äri või kaitseb enda ja oma töötajate tervist, jäägu igaühe enda otsustada.

Lahtine prügi kujutab ohtu lennuliiklusele

Liigume siit edasi, sest naabreid on prügifirmal veel - näiteks otse üle tee mõnesaja meetri kaugusel Tallinna lennujaam. Ka lennujaamale on Ragn-Sellsi tegevusel otsene ja ohtlik mõju. «Mingisugune aasta-poolteist tagasi nad on tulnud mõttele jäätmeid, vist ehitusjäätmeid, hakata lageda taeva all hoiustama. Kui ma nüüd siin eelmisel suvel Keskkonnainspektsiooni helistasin sellel teemal ja küsisin, et kuulge, siin on prügimägi minu hinnangul tekkinud ja sadu kajakaid lendab siin, siis mul on meeles, et vastus oli, et kas te tahate kurta, et teil lendavad kajakad? Ma ütlsein, et jah, ma tahtsin kurta, et meil lendavad kajakad. Peale selle mul sellel teemal jõud rauges – ma rohkem ei hakanud nende kajakate teemal siin eelmisel aastal kuskile pöörduma,» meenutab Iskül.

«Aga nüüd siin mõned nädalad tagasi, kui kajakate parv jälle paarisajapealiseks muutus, käisin meie maja katusel, puhastasime seda. Ja siis mõtlesin, et kuidas see lennujaamale mõjub?» lisab ta.

Iskül teavitas olukorrast lennujaama ja seal hakkas igal juhul kohe tuluke põlema.

ASi Tallinna Lennujaam lennuohutuse juht Hannus Vard ütleb, et ohutuse seisukohast on lindude tõrjumine nende üks suuremaid muresid. Linnud on õhusõidukitele ohtlikud. «Kuna õhusõidukitel maandumisel ja õhkutõusul on väga suured kiirused. Kui lind satub mootorisse, siis mootori purunemine võib väga fataalsete tagajärgedega lõppeda,» räägib ta.

ASi Tallinna Lennujaam lennuohutuse juht Hannus Vard lindude tekitatud probleeme selgitamas.

FOTO: Kaarel Peetersoo

Maailmas on palju näiteid sellest, et olukord, kus lind lennuki mootorisse lendab, pole naljaasi. Vard saadab meile ka mõned fotod Tallinnas aset leidnud juhtumitest, kus rikutud lennukeid näha ja ütleb, et õnneks midagi väga hullu meil seni juhtunud ei ole. Küll aga on viimase aasta jooksul Tallinna lennujaamas linnuintsidentide arv suurenenud. «Oluliselt kasvanud eelmise aasta statistika põhjal on just kajakate osakaal,» ütleb ta.

Täpsemalt - kui veel 2016. aasta juulist detsembrini oli lennukite ja lindude kokkupõrkeid Tallinnas 32, siis 2017. aasta juulist detsembrini 49. Seejuures kajakatega seotud juhtumeid oli 15 asemel 20. Umbes samal ajal ehk 2017. aasta keskel tekkis Ragn-Sellsi platsi peale ka lahtine prügimägi, kus just kajakatele meeldib maiustamas käia.

Lahtine prügimägi rikub seadust

Vard ise koos lennuameti esindajate ja keskkonnainspektoritega käis olukorda mõned nädalad tagasi uurimas ja selgitab, et selline lahtine prügilasu nende värvas on juba seadusega keelatud. Lennundusseadus ütleb, et lennuväli on piiratud kaitsevööndiga, mis ulatub 500 meetri kaugusele lennuraja telgjoonest ja avatud jäätmekäitluskohta sinna rajada ei tohi.

«Konkreetne prügi, kus seda hoitakse lahtiselt, jääb selle 500 meetri sisse ja me kõik veendusime, et paljud kajakaparved seal toituvad ja puhkehetkedel, kuna see on lennurajale nii lähedal, nad tulevad meie haljasaladele puhkama. See on meie jaoks probleemiks ja väga suure riskiga seotud,» räägib Vard.

Vaatame uuesti peale ka Ragn-Sellsile välja antud keskkonnaloale ja näeme, et luba lahtise taeva all jäätmeid hoida on neil olemas. Ent sellisel juhul peavad jäätmed olema kokkupressitud või pallitatud. Ja seejuures kaetud. Seda kinnitab meile ka keskkonnalubade väljaandmisega tegeleva Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg. «Kuidagi peab olema tagatud see, et seal need jäätmed ei lendu. Jah, need on loa nõudes väga konkreetselt välja öeldud, et tegelikult ei tohi ladustada niimoodi lahtiselt,» selgitab ta.

Vääna: me ei riku luba

Ragn-Sellsi juht Vääna aga ütleb meile, et oleme eksiteel. Tema väidab, et on loast kuidagi teisiti aru saanud - kiletatult või katuse all peavad nad hoidma ainult olmeprügi, mis sisaldab biojäätmeid. Neil on seal aga ehitusjäätmete mägi.

«Miks seal nii palju linde teil niimoodi nokaga küljes käib?» uurime.

«Ma ei oska öelda, kas see on palju. Palju on hästi selline suhteline mõiste. Ma usun, et jäätmekäitlusse lindude teema jääb veel aastateks, nii kaua kui inimesed ka ehitusjäätmete hulka poetavad biojäätmeid, » ütleb Vääna.

«Teate, mis juhtub lennukitega, kui linnud lennukisse lendavad, mootorisse?»

«Jah, absoluutselt.»

«Kas see teile ei tundu ikkagi veidi vastututustundetu teie poolt, kui te hoiate seal ehitusjäätmeid, mis tõenäoliselt sisaldavad biojäätmeid ja meelitavad linde kohale?»

«Esiteks ma tahaks seda öelda, et me ei saa nagu Ragn-Sellsi peale näpuga näitama hakata, et meie territooriumilt tulnud lind satub lennukimootorisse. Siin on väga palju erinevaid tööstusettevõtteid, palju on toiduainetööstuse ettevõtted jne. Ma usun, et see vastutus lasub kõigil,» räägib Vääna.

«Kui Keskkonnaamet alustab menetlust ja ütleb, et me peaks midagi muutma, siis Keskkonnaamet teab väga hästi, et Ragn-Sells on üks enim kontrollitud jäätmekäitlusettevõtteid Eestis. Ainuüksi seda platsi on viimase kolme aasta jooksul kontrollitud kolmel korral, ettekirjutusi tehtud ei ole. Kui nad otsustavad, et sellisel viisil enam jäätmeid ei tohiks käidelda, nagu me oleme siiamaani käidelnud või tahavad muuta platsi asukohta või midagi, siis me peame ju sellega nõustuma,» lisab ta.

Selles on Väänal õigus - viimane kontrollkäik, kus osalesid keskkonnainspektorid, toimus mõni nädal enne põlengut ja probleemiks just oligi seesama prügimägi.

Ohtlikud jäätmed territoorimil laiali

Kuid liigume tagasi põlengupäeva ja ohtlike jäätmete juurde. Just tulekahju ajal pani Ragn-Sellsi naaberfirma juht Iskül tähele tünne, mis panid teda kõiki oma seniseid muresid ja riske ümber hindama - ta näitab meile enda maja katuselt Ragn-Sellsi puidupurstamise platsi suunas. «Mis seal platsi taganurgas toimub, see tuli mulle ausalt öeldes üllatusena. Seal hoiustatakse ohtlike jäätmeid, mulle tundub, samal platsil puiduga,» räägib ta.

Iskül tegi ka põlengu ajal fotosid. Igasuguseid ohtlike jäätmete tünne on Ragn-Sellsi territooriumil lageda taeva all küll ja veel. «Siin on näha, et sellel platsil 5-6 meetri kaugusel on suured IBC konteinerid, mingisugused 200-liitrised vaadid mingite vedelikega täpselt samas kohas, kus põleb. Siin on täitsa majale vastu seina, siit lendasid paneelid ära – jumala abiga see siin kaasa ei läinud,» hindab ta.

Tekib küsimus, kas tuleohutuse ja keskkonnanõuded on sellise ladustamise puhul täidetud? Põlengu paksu musta suitsusammast hinnates võib tegelikult üsna kindel olla, et põles ka mingi osa ohtlikest jäätmetest.

Päästeamet: põlesid ehitusjäätmed

Päästeameti ohutuskontrolli büroo nõunik Ants Aguraiuja ei oska meile kinnitada, kas põlesid ka ohtlikud jäätmed ja ütleb, et tema teada põlesid vaid ehitusjäätmed ja tuli sai ka neist alguse. «Purunes tõenäoliselt ehitusvahu pudel, mis siis selle sädeme tekitas ja selle tulekahju tekitas,» märgib ta.

Näitan Aguraiujale Isküli fotosid, kuid nende kohta ta arvamust avaldada ei soovi. «Seda peaks kohapeal hindama, et mis olukord seal on ja mis aineid seal konkreetselt hoitakse,» ütleb ta.

Millal te viimati kontrollimas käisite neid?

«Tuleohutuskontroll tehti seal 2013 viimati,» vastab Aguraijuja

«2013 on viis aastat tagasi. Miks vahepeal ei ole kontrollitud neid?»

«Päästeametil ongi selline riskipõhine kontrollime. Vahepeal suuremad objektid esitavad meile enesekontrolli aruandeid.»

«Kas see on piisav või?»

«Ma arvan, et on piisav, jah.»

«Mulle ei tundu see loogiline. Teile tundub või?»

«Nii kord ette näeb.»

Päästeamet teeb ettekirjutuse

Siiski lubab Aguraijuja, et nüüd minnakse neid ohtlike jäätmete tünne seal platsi peal kindlasti varem vaatama.

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juht Kass ütleb, et nemad tegid viimati põhjaliku kontrolli aasta eest. Toona suuremaid probleeme silma ei jäänud. Näitame talle samu fotosid ohtlike jäätmete ladustamisest.

«Kas selle koha peal on õigus hoida neid?»

«Kui tegemist on ohtlike ainetega, siis kindlasti ei ole. Need peaksid olema selles ohtlike ainete hoidlas, mis on tegelikult kompleksloas ju täpselt sätestatud. Selleks ongi ju ette nähtud need tindumused loas – on olemas lekkevannid, on olemas lekketõkked seal, et ta ei leviks kuhugi maapinda,»

Kass näitab ka loa juures olevalt skeemilt Ragn-Sellsi puidupurustuse platsi ja ütleb, et mitte ühelgi tingimusel ei tohiks siin ohtlike jäätmete tünne olla. «Siin on puhtalt ainult ehitusjäätmete käitlemise plats,» ütleb ta.

Aga just seal neid tünne hoitakse ja neid ei pandud sinna eile. Tekib küsimus, et miks inspektorid, kes seal vaid paar nädalat enne põlengut prügimäge vaatamas käisid, seda rikkumist ei märganud.

«Meil ei ole ju silmaklapid peas – kas me siis ringi ei vaata, et kus meil siin ohtlike jäätmete tünnid on ja kas nendega on kõik korras?»

«Toona nad käisid kontrollimas seda esimest osa ja sinna maja taha nad minu teada ei läinud,» vastab Kass.

Inspektsioon läheb samuti uurima

Kass räägib, et nende kontrollimise ressursid on piiratud ja tegelikult lasub ka keskkonnaluba omaval ettevõttel endal vastutus seda järgida. Igal juhul Radari neljapäevane külaskäik inspektsiooni paneb tegutsema - juba järgmisel päeval läheb Kass ise olukorda kontrollima ja tuvastab, et tünnides lahtise taeva all on erinevad naftaproduktide jäägid ja kemikaalid.

Olukord kvalifitseerub Kassi sõnul tõsise rikkumisena keskkonnakompleksloa tingimuste mittetäitmisel ja ka ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumisel.

Ehk selge on see, et nii prügihunnik kui ohtlike jäätmete käitlemine pole prügifirmal pehmelt öeldes olnud reeglitepärane. Kahetsusväärne, et inspektorid sellele alles nüüd täheleapanu pööravad ja tagantjärele ressursipuudusest räägivad. Aga veelgi arusaamatum on see, et pika ajalooga prügifirma ise võib sedasi inimeste turvalisust ohtu seada ja seadusi rikkuda.

Õnneks saame seekord vaid fantaseerida, mis oleks juhtunud, kui üks ohtlikest tünnidest oleks tuld võtnud ja seejärel plahvatanud ka kõik teised.

Vääna: kõik on olnud korrektne

Ragn-Sellsi juhil Rain Väänal on siiski teistsugune arusaam - ta ütleb endiselt, ka ohtlike jäätmete kohta, et ühtegi seadust siin ei rikuta ja kõik on reeglitega kooskõlas. Ta väidab meile, et Ragn-Sells taaskasutab näiteks naftatünne ja kui me räägime puiduplatsi kõrval asuvatest ohtlikest jäätmetest, siis seal näiteks mõne naftafirma logoga tünnides on neil hoopis veepõhiste värvide jäägid, mis tema sõnul ei sütti, ehkki lähevad samuti ohtlike jäätmetena kirja.

Märgin, et see ei oma tähtsust, sest loas on ette nähtud, et näiteks puiduplatsi kõrvale ohtlikke jäätmeid ei ladustata.

«Ma ei läheks praegu selle loa põhiselt, sest meil seda luba siin täna lahti ei ole ja me peaks sellest terve pika saate tegema, et kas just selles kohas oli, seal peaks kindlasti võtma mõõdulindi ja mõõtma,» vastab Vääna.

«Ei-ei-ei. Skeem on seal ju kirjas, et kus miskit tohib teha. Seal skeemil ongi näidatud, et seal on ehitusjäätmed, aga millegipärast olete teie sinna pannud ohtlike jäätmete tünnid ja konteinerid,» ütlen.

«Jah. Mis ei ole süttivad. Nad ei ole tuleohtlikud,» kinnitab Vääna uuesti.

Tuletame meelde - keskkonnainspektsiooni esindajad said veel samal hommikul info, et erinevates õue peal olevates tünnides on nii naftajääke, värve kui silikoone.

«Kui teil ikkagi skemaatiliselt on ette nähtud, et seal neid ei tohiks olla – miks nad seal siis on?» uurin.

«Mul ei ole seda skeemi täna laual. Ma usun, et seal on käitutud heaperemehelikult selles mõttes just, et on pandud sinna mitte süttivad materjalid. Me võime siin öelda, et kuna tegemist on veepõhiste värvijääkidega, siis mõnes mõttes on see hoopis kaitse,» selgitab Vääna.

Samas tunnistab ta, et tal puudub intervjuu hetkel täielik ülevaade, milliseid ohtlikke jäätmeid territooriumi erinevates nurkades asuvates tünnides hoiustatakse.

Ragn-Sellsi naabrimees Iskül loodab, et seekord läheb teisiti ja rikkumiste osas asuvad tegutsema nii keskkonnaametnikud kui prügifirma ise. Seni pole tal neist tegutsemistest head muljet jäänud.

«Mulle nagu tudnub, et ametnikel puudub võimekus seda seadust täita selliste suurte ettevõtete puhul. Antakse mingi luba välja ja siis sellega nagu piidrub. Ja siis ettevõtted toimetavad nii, nagu ise tahavad,» räägib Iskül.

Praegu vähemalt nii paistab - Keskkonnainspektsioon on alustanud prügifirma osas väärteomenetlust ja teisipäeval pärast teleloo valmimist saadab Päästeameti pressiesindaja samuti uut infot. Nende kontroll tuvastas, et tõepoolest on Ragn-Sells rikkunud nendega kokku lepitud tuleohutuse plaani ja seda oma territooriumil neljas kohas. Ehk nii, nagu prügifirma oma ohtlike jäätmeid territooriumil ladustas, seda tõepoolest teha ei tohi. Selle osas teeb Päästeamet prügifirmale ka ettekirjutuse.

Tagasi üles