«Radar»: Naised teenivad kõvasti vähem kui mehed! Aga miks? Täiendatud 22:00!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Karjääriredel ootab, roni ainult üles. Aga kas kõikidel on ühed ja samad võimalused edasi liikumiseks? «Radar» korraldas eksperimendi, kus lapsed korraks täiskasvanute maailma sattusid. Me andsime lastepaaridele ülesandeks panna kahte erinevat värvi pallid kahte kaussi. Töötasuks oli kommid. Vaatamata sellele, et tüdrukud tegid sama tööd kui poisid, said nad 25% vähem kommi kui poisid.

«Ma arvan, et eesti tüdrukud rahulikumalt kannatavad seda, kui teiste riikide lapsed. Ma olen näinud mõnes teises videos ka, kus ikkagi võetakse rohkem sõna. See tegelikult ütleb meie ühiskonna kohta. Me kasvatame oma lapsi selle teadmisega, et nii ongi ja seda ei vaidlustata või ei küsita miks,» kommenteerib meie eksperimendi tulemusi Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon juhatuse liige Pille Tsopp-Pagan.

«Tundsin, et mulle makstakse vähem,» räägib Anna, kelle laps osales ekperimendis.

Anna töötas panganduses raamatupidajana. Emapuhkuselt tööle tagasi tulles ootasid teda aga palgatingimused, mis olid kehvemad kui vanemapuhkusele minnes.

«Palga summa oli 300 eurot vähem kui varem, aga töö sisu ja koormus oli samad,» ütleb Anna.

Kuid kuidas tööandja seda põhjendas?

«Et mind ei olnud rohkem kui 2 aastat töökohal. Mina ei olnud enam spetsialist ning nemad õpetavad uuesti, kuidas tööd teha. Ma ei ole 100% nõus selle väitega,» on Anna veendunud.

Samasse kollektiivi palgati juurde veel üks inimene. Uueks kolleegiks sai mees.

«Tal oli 500 eurot suurem palk. See on neto. Selgus, et tema töökogemus oli väiksem kui meil ja haridustase oli ka madalam. Aga millegi pärast ta sai rohkem. Proovisin alguses uurida, miks see nii on. Proovisin otse ülemusega ka rääkida, et võib olla midagi ei meeldi. Et mida ma võin teha, et parem töötaja olla, võib olla mingid koolitused, jne. Aga korralikku selgitust ma ei saanud,» meenutab Anna halba kogemust.

Anna leidis uue töökoha, kus palk on kolm korda suurem. Töö pole küll päris sama ja ka vastutus on suurem. Anna juhtum pole aga kaugeltki ainuke, mis on seotud ebavõrdse kohtlemisega.

«Igal pool on palgalõhe. Ka siin samas Superministeeriumis kahtlematult,» tunnistab Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja lisab, et kahtlemata ka Sotsiaalministeeriumis ja teistes Eesti ministeeriumites on sooline palgalõhe protsendiliselt täiesti reaalne ja ta ei ole mitte kuskil mitte kunagi null.

Kas pseudoprobleem?

«Kui inimesed teenivad erineva palka, siis see kindlasti kajastub hiljem erinevates hüvitistes ja pensionis. Samamoodi kui me räägime lähisuhte vägivallast, kui naised on majanduslikult sõltumatud, siis see võimaldab nendest suhetest kiiremini lahkuda. Me võime öelda, et sooline palgalõhe on pseudoprobleem, aga see tähendab pigem sellist silma kinni pigistamist. Kokkuvõtes ühiskonnana peame selle kulu ikkagi kinni maksma,» tõdeb poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Liina Osila.

Kuidas aga tekib erinevus meeste ja naiste töötasus? Ühest põhjusest räägib reklaamiagentuuri Taevas loovjuht Jaanus Vahtra, kes on ise 15 aastat inimesi tööle palganud.

«Hoolimata oskustest tihti on tegelikult niimoodi, et poiste oskused on puudulikumad eriti tänapäeval kui tüdrukutel. Aga nendel kuidagi jagub seda loomupärast nahaalsust või julgust nagu küsida rohkem,» selgitab Vahtra.

«Aga on juhtunud selliseid asju,  tavaliselt sellised situatsioonid on juhtunud siis, kui sa oled ise nurka surutud. See tähendab seda, et sul on mingi töötaja järsku otsustanud lahkuda ja sul on maja töid täis. Siis on olnud selliseid hetki, kus see kellel on enesekindlust ja jultumust,  ta suudab rääkida endale kordades parema palga,» usub Vahtra.

«See ei ole seadusega kooskõlas, kui sa teed sama tööd mida su kolleeg teeb, aga tema saab lihtsalt tänu oma parematele läbirääkimise oskustele paremat palka, » vastab Praxise analüütik Liina Osila.

Ta selgitab: «Võib olla paljud meist ei teagi, aga tegelikult on Eestis olemas soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis peaks välistama palgalõhe. Kuid ometi on see meil Euroopa kõrgeim. Ebavõrdse palga põhjuseid tuleb otsida ka ühiskonna hoiakutest.»

«Ma ei tea, kus ühiskonnas toimub see hetk või koht, kus naised pole nii enesekindlad või siis on alahoidlikumad, kuivõrd see on seotud geneetikaga või kasvatusega. Kui juba väiksest peast me teame, et vahel lasteaedades või nagu siingi Radari eksperimendis oli, kus öeldi, et poisid peakski olema tugevamad ja teenima rohkem,» arutleb Vahtra

«Need hoiakud ikka kanduvad põlvest põlve, et ikkagi leitakse, et naine on peamiselt see, kes peaks olema lapsepuhkusel, mees on peamine leivateenija,» usub Osila.

Kas määravaks saab naiste valik?

Siit võib olla pärineb ka naiste valik - naised ise valivad sagedamini madalama palgaga ametid.

«Ma ise lõpetasin meditsiiniülikooli. Minu rühmas oli 12 inimest ja nendest 2 poissi. See tuleb ülikoolist niimoodi, et mehed, kes otsustavad meditsiinis tööd teha, lähevad kuhugi kirurgina. Esiteks on see, et meestel on natukene tugevamad närvid ja see tööon nii füüsiliselt kui ka mentaalselt raske. Muidugi on seal suurem palk, » usub lapsevanem Jelena.

«Need töökuulutused, mis ma olen ise ülesse pandud ongi sellised, nagu andmesisestaja, raamatupidaja. See võib olla ongi selline nokitsemine, mida võib olla mehed ei viitsi või ei taha teha,» artuleb teine lapsevanem naiste ametivalikute üle.

Kuidas on lood aga lasteaedades? Kas tihti tulevad lasteada tööle just meesõpetajad?

«Oh, ei. Eestis töötab vist hetkel üldse õpetajana 2-3 meesterahvast.Lasteaia õpetajad on kõik naised. Loomulikult siin ka küsimus palganumbris. Milegi pärast on suhtumine selline, et mees peab siiski rohkem palka saama kui naine. See hakkab muutuma. Enam ei tundu meeste jaoks, minu meelest, vähemalt minu tutvusringkonnas, meeste jaoks ei tundu see nii kohutava häbina või väga hirmsana kui naine saab sama palju palka oma töö eest kui mees või isegi rohkem,» vastab Asunduse lasteaia direktor Annela Ojaste.

Ometi näitab statistika, et ka sektorites, kus haritud naisi on rohkem, on kõrgetel positsioonidel ikkagi mehed.

«Et ka nendes sekotrites, kus naised domineerivad ehk haridus, sotsiaalvaldkond, tervishoid me näeme, et juhid on mehed. Vähem teenival ametikohtadel on naised, et siis tekib see küsimus, miks need naised nagu peaksid loobuma vaatamata oma kõrgele haridusele nendest hüvedest, mis kaasnevad kõrgema ametikohaga,» küsib Osila.

Ebavõrdsete kohtlemiste juhtumite reguleerimiseks Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seadus. See nõuab, et naised ja mehed peavad saama võrdväärse töö eest võrdset tasu. Tööandja peab selles veenduma ja tagama, et kedagi ei diskrimineerita. Probleemiks aga on, et sellest seadusest ei peeta eriti lugu.

«Erinevus palkades sünnib teadvustamata otsuste tulemusena. Näiteks, noor ema läheb lapsega koju, tuleb 1,5-2 aasta tööle tagasi ja tuleb tagasi sellele samale palgale, kust ta ära läks. Vahepeal kõik ülejäänud kollektiiv on kõrgema palga juba saanud. Keegi pole teadlikult seda naist diskrimineerinud, aga palgaerinevused on sisse tulnud, » põhjendab Ossinovski meeste ja naiste palgaerinevust.

Teadlikkus on puudulik

Seda, et tööandjate teadlikkus seadusest on pigem madal, näitab ka Praxise uuring.

«Vaid 4% tööandjatest pidas ennast selle teemaga kursis olevaks, 46% tööandjatest ütlesid, et on sellest seadusest kuulnud, aga nad ei ole kursis selle seaduse sisuga. See on väga oluline informatsioon, sest kui me vaatame, kuidas tööandjad avalikuses räägivad soolise palgalõhest, siis pigem räägitakse sellest, et see teema ei ole prioriteetne ja sellepärast, et seda probleemi ei esine,» räägib analüütik.

«Peaaegu ükski tööandja ei tea, et selline kohustus juba ammu seaduses on,» on ka Ossinovski veendunud.

Selleks et mittetoimivat seadust ikkagi tööle panna, plaanitakse muudatusi. Kuid esialgu vaid avalikus sektoris.

Tervise- ja tööminister Ossinovski selgitamas palgalõhe põhjuseid.

FOTO: Kaarel Peetersoo

«Mõtlesime välja meetme, mida me ise oleme nimetanud soolise palgalõhe spidomeetriks, aga sisuliselt seda, et tööandjate poolt juba täna nii Statistikaametisse, kui ka Maksuametisse kogutavad andmed oleks võimalik kokku siduda ja põhimõtteliselt näidata, milline on siis selle ettevõte sees sooline palgalõhe,» selgitab Ossinovski.

Teiste sõnadega, töötajaid jagatakse kahte gruppi - mehed ja naised ning valemi järgi uuritakse kas,näiteks, kõik meesjuristid on palgaastme üleval otsas ja kõik naisjuristid allotsas. Kui see vastab tõele, siis ongi ettevõtes suur sooline palgalõhe. Kas see lõhe on põhjendatud, seda uurib Tööinspektsioon. Sarnase auditi tulemusena võttis Swedbank tööle rohkem meeskliendinõustajaid ning vähendas soolist palgalõhet.

«Me oleme sellega tegelenud kaks ja pool aastat. Seda ei olnud võimalik ühe aastaga sulgeda. Et siis järk-järgult. Tänaseks ta on pigem statistiline 0-0,3%. Kindlasti erinevusi oli juhtide palkades, mis olid eriti välja kujunenud võib olla ajalooliselt, mida oli ka kindlasti mõjutanud kodune vanemapuhkuse aeg,» sõnab Swedbanki personalijuht Ülle Matt.

Kui pärast auditit selgub palgalõheprobleem, tehakse ettekirjutusi ja antakse aega, et muudatusi teha. Kui ettekirjutusega ei arvestata, siis on ka ettenähtud  sunniraha kuni 9 600 eurot. Analüütikud aga arvavad, et järelvalvemeetmed peaksid olema karmimad.

«Üks oluline puudujääk on see, et meie tegevused on üldiselt pehmemad, et selliseid jõulise meetmeid ei ole soovitud siiamaani rakendada. Loodeti tööandjate enda sellisele heasoovlikusele või sellele, et tööandjad ise teavad, et nad peavad seadusi järgima. See alati ei ole piisav,» on Praxise analüütik Osila kindel.

«On töökeskonnas kindlasti neid asju, mida tugeva järelvalvega on võimalik oluliselt mõjutada ja mida ka peab tegema, kas ohutusvahendeid ehitusobjektil kasutatakse või mitte. Et tagajärjed võivad olla väga ruttu väga traagilised. Mis puudutab küsimusi, mille üks oluline komponent on hoiakud, siis minu meelest, sellise tugeva järelevalve võimalused palju ahtamad. Ja seda ei ole vaja seetõttu, et me pole ka veel pehmemaid meetmed proovinud. Seda, et me suudame pisikese Tööinspektsiooniga kõikidel ka avaliku sektori tööandjate juures käia näpuga järge ajamas, mida nad teevad selleks, et soolise palgalõhet vähendada, me ei suuda seda ja see pole ka ambitsioon,» viitab Ossinovski riigi jõuetusele teemaga tegeleda.

Seda enam ei jagu riigil jõudu, et erasektoris palgalõhe kontrolli läbi viia.

«Erasektori tööandjate esindajatega oleme sel teemal rääkinud ja nad on öelnud, et nemad ei usu sellesse, et sellel on mingit positiivset mõju. Ja me oleme selle peale öelnud, et olgu, proovime teha avaliku sektoris ära ja kui on sellel mõju, siis jutt on teistsugune. Lähme samm-samm haaval.»

Seega erasektoris töötavate inimeste probleemidega praegu keegi otseselt tegelema ei hakkagi. Mõned erasektori tööandjatest, sealhulgas Swedbanki perosonalijuht Ülle Matt pole isegi kuulnud palgaspidomeetrist.

Eestis on olemas ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle juurde võib ebavõrdse palgamurega pöörduda. Seda tehakse aina rohkem, aga inimesed pöörduvad tihti alles siis, kui nad on juba tööst ilma jäänud.

Tagasi üles