Narko, relvad ja palgamõrvarid - õõvastav internetikeskkond, millest teab su laps, aga mitte sina

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Et seotada narkootikume, relvi, võltspasse ei pea enam läbi käima ja silmast silma kohtuma kahtlaste inimestega. Kerge vaevaga on võimalik tellida endale tulirelv, kilo kokaiini või palgamõrvateenus nii, et sa kellelegi vahele ei jää. Selleks peab oskama siseneda vaid ühte interneti keskkonda. Kui te kuulete sellistest keskkonnast «Radaris» esmakordselt, siis pole te kindlasti ainsad. Kuid Teie lapsed või koolikaaslased on neid keskkondi juba külastanud. Keskkond, millest räägime on interneti sügavustes asuv pime veeb ehk dark web.

«Ma päriselt arvan, et suht enamus teavad sellest keskkonnast,» räägib 18-aastane anonüümne noormees, kes on tumeveebist teadlik juba aastaid. «Mul on paljud sõbrad sealt tellinud.»

Kuna me «Radaris» pole varasemalt asjaga kursis, aitab keskkonnaga tuvust teha Sean Arris. Ta viib meid tumeveebis asetsevasse suurimasse ostukeskkonda, kust on igaühel võimalik soetada tuhandeid erinevaid narkootikume.

«Siit võib osta kõike. Narkootikumide kategoorias on hetkel müügil 61 000 toodet. Kanepist, ecstasyst kuni heroiini ja fentanüülini välja. Tuhanded ja tuhanded narkootikumid,» räägib Sean.

Sean töötab Tallinnas koos häkkerite maailmas ülikuulsaks saanud mehega Ralph Echemendiaga - mehega, kelle teadmiste abil lõi Oscari-võitjast režissöör Oliver Stone filmi «Snowden» ning kelle poole pöördus räppar Eminem, kui keegi tema avaldamata albumi internetist varastas ning sinna üles laadis. Üheskoos ehitavad mehed Tallinna kesklinnas mobiiliäppi Seguru, mis annab igale inimesele võimaluse jälgida, kes sinu telefonist informatsiooni kätte püüda soovib.

Ralphi parem käsi Sean on tumeveebiga tuttav selle algusajast saadik.

«Esimesed tumeveebi ostukeskkonnad hakkasid levima 2011. Aastal. Tegemist oli lihtsalt kohaga, mis asus sügaval internetis ning kui sa teadsid kuidas sinna jõuda, siis jõudsid keskkonda, kus inimesed usaldasid üksteist piisavalt, et kõikvõimalike ostutehinguid teha,» räägib Sean.

Üüratu narkoturu üllatavaim osa on see, et selle haare ulatub ka Eestisse. Kolme grammi fentanüüli eest tuleb välja käim 40 eurot. Grammist fentanüülist saab 40 doosi.

Selgub, et ühel kindlal sellisel turul müüvad narkootikume ka kaks Eesti müüjat. Müügil on nelja erinevat narkootikumi - kanepit, kokaiini, mdma-d ehk ecstasy põhiainet ning LSD-d.

Odavaima hinnaga saab kätte viis grammi kanepit, mis maksab 88 eurot. Kuid võimalik on tellida 100 doosi LSD-d 384 euro eest või hoopis pool kilo MDMA-d, mille eest tuleb välja käia pea 9000 eurot.

Kavalad kättetoimetamise viisid

Kuid kuidas olla kindel, et raha maksmisel toode kohale jõuab? Kogu süsteem on üles ehitatud usaldusele.

«Nagu Ebays, saab ka siin jätta ostjale tagasisidet. Viie palli süsteemis,» näitab Sean.

Sean Arries tutvustmas pimeveebi.

FOTO: «Radar» / Kanal 2

Ja Eesti müüjatel on väga kõrged hinded. Ühel müüjal on 70 tagasisidet ja enamus neist kiitvad.

Ühtlasi on näha, et intervjuu toimumise päeval on narkomüüja saanud tagasisidet kahelt rahulolevalt kliendilt. Kokku on Eestist pärit müüjad teinud käivet vähemalt 33 000 eurot. Üks neist on tegutsenud 5, teine 8 kuud.

Lisaks on Eesti müüjatel väga konkreetsed juhised, mil moel narkootikumid kätte toimetatakse. Neist esimene toimetab narkootikumid teile postiga otse postkasti, olles võimeline pakendama tooteid nii, et neile jälile ei saa. Teine müüja küsib ostjalt linna, toimetab narkootikumid selles linnas konkreetsesse kohta ning saadab siis ostjale juhised kuidas tooted kätte saada.

Misasi on täpsemalt tumeveeb?

Internet jaotub kolme ossa. Laias laastus moodustab see osa internetist, mida tavainimesed igapäevaselt kasutavad, 5 protsenti kogu internetist. See 5 protsenti on osa, millele saab ligi igaüks, kes oskab googeldada. Suurim osa internetist on aga Deep Weeb ehk süvaveeb, mis moodustab erinevatel hinnangutel kuni 90 protsenti internetist. Deep Webiks nimetatakse kõike, kuhu sisenemiseks on vaja parooli. Näiteks e-kooli keskkonda või eesti.ee keskkonda, kuhu pääsete ainult Teie.

Kuid süvaveebi üheks osaks, selleks kõige mustemaks on tumeveeb.

«Ma julgen öelda, et küberkuritegevus on kõige turvalisem kuritegude viise. Küberkuritegevus on ületanud kõikvõimalikud teised kuritegude vormid,» räägib Radarile Eesti üks tunnustatumaid IT-eksperte Klaid Mägi. Aastaid RIAs töötanud ametis septsialist töötab täna ettevõttes, mis õpetab muuhulgas Nato häkkereid ülemaailmsete rünnakute vastu võitlema. Ta on ühtlasi aastaid puutunud kokku internetis toimiva kuritegeliku maailmaga.

«Pätt kolib internetti - ta saab aru, et seal on turvaline tegutseda.»

Põhjus, miks see nii on, on anonüümsus. Selleks, et tumeveebis surfata, on vaja kindlat internetibrauserit, mis erineb oma ülesehituselt meili teada tuntud Google Chrome'ist või Firefoxist. Kuulsaim selline brauser on Tor, mis tagab kasutaja anonüümsuse ehk peidab ära sinu arvuti IP aadressi.

Lisaks toimuvad kõik tehingud krüptorahas, näiteks bitcoinides. «Igaüks omab oma digitaalset rahakotti ning rahakottide vahelised kanded on küll nähtavad, aga rahakottide omanikud on anonüümsed. Nähakse, et toimub kanne, aga kes nende rahakottide omanikud on ja mis põhjusel raha kanti, seda pole võimalik jälgida,» selgitab Mägi.

Palgamõrvarid, häkkerid ja pedofiilid

Kui tumeveebi turukeskkonnad on keskendunud peamiselt narkootikumidele ja varastatud andmetele, siis väiksel süvenemisel on kerge leida ka õõvastavamaid pakkumisi.

Esimese asjana jääb silma, et on võimalik palgata endale häkker, kes häkib sisse sinna, kuhu soovid. Kerge häkk maksab 250 eurot, kallim ja raskem 900.

Sel saidil pakutakse müüa Leedu passi - hinnaks 1350 eurot. Lisaks võib soetada 550 euro eest Leedu ID-kaardi või Suurbritannia juhiloa.

Kõige selle kõrval on aga ka saidid, kus saab tellida kellegi mürgitamist, vägistamist või tapmist. Ühel leheküljel maksab vägistamine 2000 dollarit, kastreerimine 30 000 ning näiteks surnuks piinamine 50 000 dollarit. Järgmisel leheküljelt on võimalik palgata palgamõrvarit Itaaliast, kes teeb töö ära 70 000 dollari eest.

Sean Harris ütleb, et kuigi selliseid saite on palju, siis enamust neist tõsiselt võtta ei saa. «On olnud juhtumeid, kus palgamõrvar pakub teenust. Kuid üheksal kümnel juhust on see vaid selleks, et lollidelt raha välja petta.»

Kui palgamõrva teenus võib olla pettus, on siiski võimalik soetada erinevaid tulirelvi. Ühes neist on 600 euro eest võimalik soetada 9mm Waltheri püstol. Sellest võimsam tulirelv, Desert Eagle on kallim - 1250 eurot.

«Tegelikult ei osta sa otseselt relva, sest need on metallist ja need tuleb ju postiga kohale toimetada. Tegelikult ostad sa erinevaid relvaosi, et seejärel ise relv kokku panna,» lisab Sean.

Kui suuremates keskkondades esmapilgul lapsporno saite ei leidu, siis ei tähenda see, et neid ei eksisteeri. Eksisteerib küll. «Radar» leiab lühikese ajaga selliseid mitmeid keskkondi. Alates pedofiilidele mõeldud foorumitest kuni reaalsete lehekülgedeni.

Siinkohal anname teada, et «Radar» andis kogu informatsiooni edasi ka politseile, kes antud hetkel teemat kommenteerida ei soovinud.

Kes õpetab lastele internetikäitumist?

Kogu loo teeb õõvastavaks asjaolu, et kooliealised noored ja lapsed on neist keskkondadest ammu teadlikud. Seda kinnitas «Radarile» Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Mirell Merirand, kes on üks vähestest õpetajatest Eestis, kes õpetab kuidas peaks internetis käituma.

Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Mirell Merirand selgitamas, milliste ohtudega tema õpilased Internetis kokku on puutunud.

FOTO: Kaarel Peetersoo

«Kui me tavaelus saame lapsi ja nende käitumist kontrollida. Neid mingitesse piiridesse vormida, siis küberruumis teevad nad mis tahavad ja on täiesti kontrolli alt väljas,» räägib Merirand, kes tõdeb, et ka tema õpilased on osaliselt keskkondadega kokku puutunud. «Pigem nemad õpetavad mind. Nemad juba teavad, aga vanemad ei tea.»

«Laps ei tunne reegleid. See on sama, kui me kasvataksime last ilma vanema järelvalveta. Internetis me nii teeme - tõstame lapse keskkonda, ilma mingeid juhiseid kaasa andmata,» tõdeb Klaid Mägi.

«Noored, kes end otsivad seal internetis ja katsetavad piire, lähevad ekstreemsusteni vahest, võivad sattuda keskkondadesse, mis on eluohtlikud,» paneb Merirand lapsevanematele südamele.

Tagasi üles