«Radar»: Venemaal tagaotsitava hulljulge aktivisti intervjuu taevalaotuses

Mis täpselt juhtus ja mis asjaoludel Mustang hetkel Eestis on, sellest kohe lähemalt. Esmalt ronime aga mõnda sobilikku kohta, et Mustangiga juttu puhuda. Ronime  selleks tulevase kaubanduskeskuse T1 Mall of Tallinn katusele.

Ukrainast pärit sportlane ütleb oma nimeks Mustang Wanted või Grigori. Tegelikult tema päris nimi on Pavlo Ushivets. Ta õppis ülikoolis filosoofiat ja praktilist psühholoogiat, kuid õpingutel hakkas igav ja need jäid pooleli. Selleks, et ära elada ja raha teenida, hakkas Mustang ühe enam tegelema oma vana hobi - roofinguga. Suure osa kogemustest on ta saanud Kiievi katustel.

«Olen roninud oma tüdruku juurde ühiselamusse akna kaudu. Oli 15 kraadi külma.Tõsiselt ohtlik. Siis mõtlesin, et viimane kord. Aga olen veel kolm korda roninud,» meenutab Mustang oma ronimisi.

Mis see sinu jaoks on? Töö? Sport? Hobi?

«Töö, sport, hobi,» vastab mees.

Oma objekte valib Mustang mitte ainult kõrguse järgi, vaid ka ehitise sümboolse väärtuse järgi või lihtsalt vaate järgi. Tihti on tegu illegaalse üritusega. Näiteks Barcelonas asuva legendaarse Sagrada Familia otsa ronimiseks otsis Mustang kaks päeva läbipääsu, et jõuda salaja katusele.

«Käisin seal ringi. Kõikjal kaamerad, liikumisandurid. Leidsin süsteemis ühe augu. Läksin kohale, ootasin, kui kõik suletakse. Siis tulin välja, ronisin üles, vaatasin koidikut ja tulin alla. Väljudes hakkas liikumisandur tööle. Kadusin üle aia. Pidin muidugi kiirustama,» meenutab ta oma seiklusi Hispaanias.

Mustang on ka illegaalse ronimise pärast karistada saanud. Rekord on see, et kolmepäevasel reisil arreteeriti teda lausa kolm korda.

«Politseinikud on minuga isegi koos pildile tulnud. Aga tavaliselt nad nagunii mind hiljem minema ei lase. Kuigi on ka vahel lastud. Vahel tean ette, et mulle selle eest midagi erilist ei tehta. Noh, trahv 50 eurot...Mul on kõvasti vedanud. Mul on tuttavad, kes ronivad palju vähem. Ja on sattunud  sellistesse olukordadesse, et istuvad välismaal paar päeva lennujaamas, käivad kohtutes...Tavaliselt läheb minul paar tundi, kõige rohkem üks öö. Rohkem keegi kinni ei hoia. Kõik, tõmba uttu siit...!,» jutustab mees.

Nii reisibki Mustang mööda maailma ja teeb pilte Torontos, Dubais, Prahas, Hong Kongis, Berliinis. Viimati käis ta Tšornobõlis ronimas vanal radaril nimega DUGA.

Ühe ronimisega kriminaaliks

Aga on ka riike, kus tema jaoks uksed on juba suletud.

Kahekümnendal augustil aastal 2014 heiskas Mustang Moskva kõrghoonele Ukraina lipu. Lisaks värvis mees pool kuldsest viisnurgast sinise värviga üle ja nii näis ka viisnurk eemalt vaadates Ukraina lipu värvides.

«Ronimine käis pikalt. Ühte ust lõhkusin päris kaua. Kokkuvõttes tuli  kuus ust lõhkuda. Lõhkusin sellega, mis kätte sattus,» selgitab Mustang Wanted, kuidas ta läbi uste maja katusele pääses.

Pärast seda tegu ootasid teda järgmisel hommikul halvad uudised.

«Tegin arvuti lahti. Vaatasin, et juba kirjutatakse...Ja mõtlesin, et tuleb koju sõita.»

Mustang lendaski kohe tagasi Kiievisse. Venemaa sümbolite rüvetamises mõisteti esialgu süüdi aga suvalised isikud, kes sel hommikul korraldasid katusel langevarjuhüppeid.

«See oli puhas kokkusattumus. Sellest katusest teadsid võib-olla viiskümmend inimest. Ma ei tahtnud teha mingeid avaldusi. Ootasin...Tahtsin kõik nii jättagi. Küllap nüüd vaadatakse kaameratest, et tüübid ei puutunud üldse asjasse...Kui aga lugesin uudistest, et neid tahetakse kinni panna, mõtlesin, et nüüd läks üle võlli...Nüüd tuleb ennast paljastada. Nii tegingi. Sellel asemel võeti veel kaks kutti kinni. Ja pandi istuma,» meenutab Mustang Moskvas toimunut.

Mustang mõisteti seljataga süüdi huligaansuse ja vandalismi eest ja talle määrati seitsmeaastane vanglakaristus. Senikaua aga kuni ta Venemaa pinnale ei astu, ei saa teda reaalselt vangi panna.

Kas see häirib sind?
 - Ei!

Üldse mitte kuidagi?
 - Üldse mitte!

Mustang teenis aktsiooniga isegi raha. Ta müüs oma video, kus ta Moskva pilvelõhkuja tipul seisab, kanalile LifeNews 5 000 dollari eest ja sponsoreeris niiviisi Ukraina sõjaväepataljoni Donbassis. Müügiks läks ka üks tossudest, mida ta viisnurga värvimise ajal kandis.

Kui palju said?

«Sel hetkel pakuti umbes kümme tuhat dollarit.»

Keerame aga nüüd natuke aega tagasi ja saame aimu sellest, kui suure ohuni võib inimese riskiarmastus viia.

On 2014. aasta veebruar. Maidanil toimub roim, mille tunnistajaks Mustang sattus ja selle oma kaameraga üles filmis.

«Ma tahtsin filmida, kuidas inimene jooksis ülevalt alla. Ma isegi vist ei pannud kaamera tööle. Ta lihtsalt jooksis. Sel hetkel talle lasti kuul sisse. Ta kukkus. Võib-olla suri kohe, võib-olla mitte. Aga enam ei liigutanud. Siis, ei tea... Oli juba mingi üldine seisund, mis enam ei muutunud,» räägib Mustang Kiievis juhtunust.

See oli just see hetk, kui lasti maha järjekordne Taevase sajakonna liige. Mustang filmis mitmeid ja mitmeid videoid ja sageli jäid saatuslikud hetked ta kaamerasse. Hiljem kasutas prokuratuur tema materjali kui tõendit inimeste surmade tuvastamiseks.

«Oli üks inimene...Kui lähenesin, oli ta veel elus, aga tal oli rinnas haav. Ja vist kolme minuti pärast ta suri. Ta oli teadvusel, rääkis. Aasta-poolteist hiljem leidis tema poeg mu üles. Kirjutas ja küsis, kas saame kohtuda. Kohtusimegi. Andsin talle oma videomaterjalid. Selgub, et video polegi nii mõttetu,» räägib Mustang sellest, kuidas ta oma tegevusega on saanud inimesi ka aidata.

Vabatahtlikult sõjatandrile

Samadest Mustangi videotest tegi Hromadske.tv dokumentaalfilmi, mida esitleti Cannes'i filmifestivalil. Grigory Mustang käis ka Harkovis televisooni jaoks eksklusiivset materjali filmimas.

«Mind lihtsalt huvitas. Ma pole mingi reporter, aga pigem on selline omadus, et kui kõik ohu eest põgenevad, siis mind vastupidi tõmbab sinna. Berkuti üksused pidid kusagilt sõjaväeosast välja sõitma. Väeosa kaitsesid dressides mehed. Reporterid eriti lähedale ei saanud, seal peksti kaamerad puruks ja nii edasi… Minul oli tahvelarvuti. Korraga tuleb üks vend kaugemalt... Kuule, vana, kas sina oled see? Ütlesin, et jah, mina... Oo, Vasja, teeme pilti! Ja mulle hakati infot andma.»

See polnud aga viimane kord, kui mees vabatahtlikult sõtta läks.

«Olin umbes kakskümmend päeva konfliktitsoonis. Ma ei taha kuidagi sellega uhkeldada  või midagi, sest on inimesi...Mina olin Donetski lennujaamas viis päeva. Mõni oli näiteks neli kuud. Neist ei tea keegi midagi, keegi ei tee intervjuusid. Mina pigem rohkem isiklikult...Mul on sealt palju mälestusi. Tegin vast omad järeldused. Kogu selles konfliktis, algusest peale, ja see ju jätkub...Mul õnnestus saada päris palju siseinfot. Suhtlesin väga paljude inimestega. Proovisin suhelda isegi selle poolega, keda ma ei mõista, aga kahjuks midagi uut ei kuulnud. Vahel oli aga seis mustvalge.»

Kas seal on seis mustvalge? Olgu see retooriline küsimus.

«Ma olen Ukraina riigi poolt, aga mulle ei meeldi meie poliitikud. Pole kunagi meeldinud. Aga need nii ilmselged asjad. Ainult teistes riikides arvatakse,et meie rahvas armastab presidenti,  parlamenti... Ei, enamik vihkab! Mõni arvab, et valikut pole. Mis seal ikka...On selline patriotismivaimustus. Selline vaimustus tekib pigem mitte armastusest, vaid kellegi vihkamisest. Alati on olemas välisvaenlane. Mõni teine riik, väline probleem. Kuigi enamik probleeme on tegelikult ühe inimese sees. Isegi mitte ühiskonnas. Igaühel on omad probleemid. Need tuleb kõigepealt lahendada,» arutleb Mustang Wanted Ukraina siseprobleemide üle.

Oma kodumaal Ukrainas kangelase staatusesse sattunud noormees arvab ise, et pole riskantsete trikkidega teistele eeskujuks.

«On neid, kes püüavad järgi teha ja saavad surma. Ma ei saa seda kuidagi mõjutada. On statistika, et Disneylandis või mõnes muus lõbustuspargis… Seal on atraktsioon, millega aastal 1986 juhtus õnnetus ja 20 inimest said surma. Sinna on kõige suurem järjekord! Õnnetusjuhtum ei muuda midagi. Kui keegi sureb, ei peata see kedagi. Vastupidi, tekitab huvi juurdegi,» räägib mees inimeste riskiarmust.

Enamus Mustangi fänne on Ameerikast ja Ukrainast pärit mehed. Tema postkasti potsatab igapäevaselt pilte fännidelt üle maailma, kes ronivad kõrghoonete tippu ja ootavad oma iidolilt tagasisidet.

«Vaata, kuidas ma suudan...! 99,9 protsendil juhtudest on nende teod täielik jama. Minule nendega muljet ei avalda,» tõdeb Mustang.

«Siin on paradoks. On inimesi, kes tegid midagi tõeliselt uhket ja neid ei mäletata juba praegugi. Aga mäletatakse mingeid räppareid.Tähendab, mitte mäletatakse, vaid teatakse. Aga teha midagi publiku pärast...Ma ei tea. Minule see põnev ei tundu.»

Miks siis sina seda teed?

«Meeldib,» ütleb Mustang Wanted lühidalt.

Vaata lisaks ka:

Mustang Wanted Youtube'is
Mustang Wanted Instagramis