«Radar»: Seninägematud kaadrid kiirreageerijaga seotud tapmisloos Kristian Jaani: Kahjuks ei saagi mitte kunagi teada, mis seal täpselt toimus

Märtsis jõustus lõplikult kohtuotsus, millega endine politsei kiirreageerija Rando Hõlpus mõisteti õigeks oma joomakaaslase tapmissüüdistuses. Kuidas on võimalik, et umbjoobes politseinik, kelle ametirelvast lastud kuul põhjustab teise inimese surma ja kes leitakse tapetu pealt magamas, väljub hiljem kohtust täiesti õige mehena?

Mis juhtus 2016. aasta septembrikuu õhtul, kui Majaka 44 trepikojast leiti surnuna 41-aastane Jaanus? Ning miks kahtlusalune politseinik Rando Hõlpus, kelle süü osas prokuratuur senimaani 100% veendnud on, kohtust vaba mehena lahkus? Selleks, et sündmustest aru saada, võtame selle kurva päeva sündmused üksipulgi lahti.

On 23. september aastal 2016. Politsei kiirreageerija Rando Hõlpus veedab oma vaba õhtupoolikut Tallinnas Lasnamäel Majaka tänaval keldrikõrtsis nimega «Baar 36».

Baaris käimine ei ole Hõlpusele võõras. Kuigi talle on välja kirjutatud antidepressandid, eelistab ta sõprade sõnul oma muret uputada alkoholi. Ja mure on Hõlpusel suur - ta on lahku läinud oma tüdruksõbrast ja elab seda raskelt üle. Vähemalt nii räägivad sõbrad ja naabrid. Naaber Anna mäletab, et leidis kord Rando teise korruse trepikojast magamast ja äratas ta üles. Mees oli kontaktivõimetu.

«Ma küsisin tema käest, kus su võtmed on? Ta näitas näpuga uksele. Ma üritasin ust avada, aga see ei tulnud välja. Siis ta tuli ise ukse juurde, avas ukse ja astus korterisse,» meenutab Anna Katjužanskaja.

Alkoholi armastas tarvitada ka Jaanus Kahk, kellega Hõlpus tol õhtul baaris kohtus. Jaanus oli ametilt jurist, kuulus IRLi ning oli olnud Saue Vallavalitsuse liige. Tema jaoks oli alkohol tasapisi probleemiks kujunenud pärast töölt koondamist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest, kus ta töötas juristina. Kord istus Jaanus purjus peaga ka rooli, tagurdas teisele autole otsa ning sai kriminaalkorras karistada.

Kuidas ja millal täpselt kaks meest, kellele meeldis napsu võtta, omavahel tutvusid, ei ole teada. Kuid tunnistajate sõnul jõid nad saatuslikul septembrikuu õhtul baaris koos ja nende läbisaamine oli hea. «Baarist 36» lahkuvad Hõlpus ja Kahk koos. Ühe Majaka tänavale parkiva auto pardakaamerast on näha, kuidas mehed koos kõnnivad.

Statoilis hotdogi ostmas

Mehed jõuavad Statoili kell 18.14. Neli minutit hiljem näeme neid lähenemas kassale. Hõlpus soovib lisaks kohvile ka hotdogi.

«Juustuvorstiga on kõige parem,» kommenteerib Jaanus.

Kell 18:22 on näha, kuidas mehed on taas õues ja jagavad sõbralikult Hõlpuse ostetud hotdogi. Tuikumine aga annab alust arvata, et mõlemad mehed olid purjus.

Kell 18.33 astuvad Hõlpus ja Kahk alkoholipoe «Araxes» uksest. Mehed suunduvad leti juurde, vaatavad riiulite suunas ja arutavad midagi. Jaanus patsutab kätega taskutele, mida võib tõlgendada žestina, et tema taskud on tühjad. Hõlpus räägib midagi ja seejärel võtab taskust raha. Ta vaatab seda. Ilmselt veendudes, et seda on piisavalt, suunduvad mehed kergelt tuikudes kassasse. Hõlpus asetab raha letile. Müüja suundub viinaleti juurde ja toob sealt pudeli Mõrnajat. Tuleb teine müüja ja keerab pudeli paberisse ja paneb kilekotti. Lisaks ostab Hõlpus veel mahla. Hõlpus võtab vahetusraha ja kilekoti ning koos Jaanusega väljutakse poest. Edasi suundutakse siit Hõlpuse korterisse mõned majad eemal.
Mis Hõlpuse korteris täpselt toimub, keegi ei tea. Üks asjaosalistest on tänaseks surnud, teine ütleb, et ei mäleta midagi. Kohtutoimiku vahel olevatelt piltidelt aga nähtub, et Hõlpuse korteris joodi poest ostetud viina.

Laip trepikojas

Umbes 10 minutit pärast kaheksat kuuldakse Lasnamäel Majaka 44 trepikojas püstolilasku. Vahetult pärast seda trepikotta sisenenud tunnistaja näeb Hõlpust lamamas Kahki peal. Näha on ka verd ja mitu tunnistajat otsustab helistada hädaabinumbril.

«Häirekeskus. Tere, mis juhtus?»

«Tervist. Majaka 44. Koridoris on kaks meest, magavad üksteise otsas, aga üks on oma, tõenäoliselt pea nii ära löönud, et on veri nagu trepil,» räägib esimene helistaja.

Peale seda saabub teine kõne ning selle sisu on oluliselt täpsem.

«Häirekeskus. Tere, mis juhtus?»

«Tervist!  Ma helistan selle kohta, et minu trepikojas on inimene tapetud!» ütleb helistaja.

«Mis juhtus?» küsib häirekeskuse töötaja üle.

«Trepikojas on inimene tapetud!» kordab helistaja, kelleks on noor tudeng Anna Katjužanskaja, ta elas poolteist aastat tagasi ema juures Hõlpuse kõrvalkorteris. Naine meenutab, et esmalt nägi ta maas lamamas vaid Randot ja hakkas teda äratama.

«Nägin, et tema all lamab veel üks mees.  Ma nägin, et sellel teisel mehel jooksis peast verd.  Ma ehmatasin. Siis ma nägin, et Rando hakkas ärkama. Sellel samal hetkel kukkus tema teksade tagumisest taskust välja relv,» räägib Anna, kes põgeneb oma korterisse ja helistab esmalt emale, seejärel hädaabisse. Muretsev ema Natalja jõuab sündmuskohale koos politsei ja kiirabiga.

«Tulime trepikotta ja nägime, et mingi mees lamab põranda peal ja kõrval oli püstol,» meenutab Natalja Katjušanskaja.

Kiirabi ja politsei saabumise ajaks oli Hõlpus end selleks ajaks püsti ajanud ning oma korterisse tagasi läinud. Ta oli jõudnud pesta oma käsi ja verega kokku saanud särki. Jaanus Kahk oli selleks hetkeks surnud.

Sündmuskohalt kaob sadakond padrunit

Kirjeldust hetkest, kui politsei kiirreageerijad ehk Rando Hõlpuse kolleegid, sündmuskohale jõudsid ja Hõlpuse uksele koputasid, saame kuulda nende endi suust tänu salvestatud kohtuistungitele.

«Alguses ei olnud midagi kuulda, siis me üritasime veel. Ja siis väljast, kes siis vaatas tema korteri aknaid. Öeldi, et keegi hakkas liikuma, tuleb ukse poole,» räägib üks kolleegidest.

«Rando sel hetkel, tundus minule, oli joobes ja ta ei saanud minu arust päris hästi aru, mis toimumas on,» räägib teine.

Sündmuskohalt leitud relv kuulub Rando Hõlpusele. Tegemist on 9 mm-se Walteriga, mida Hõlpusel on ametikohustuste tõttu lubatud kodus hoida. Kohtumeditsiini Instituudi juht Üllar Lanno sõnul Jaanus suri, kuna teda tabanud kuul purustas olulised vereringe elemendid.

«Alustades suurtest veresoontest ja lõpetades südame enda lähipiirkonnaga. Ma arvan, seal lähiminutite sees oli see tema põhimõtteliselt taju halvunud juba aju verevarustuse puuduse tõttu,» räägib Lanno ja lisab, et täna on raske öelda, kas Jaanus enne surma ka valu võis tunda.

Üllar Lanno näitamas Deisi Helemäele, kuhu saatuslik lask oli suunatud.

FOTO: Kaarel Peetersoo

Rando Hõlpus võetakse samal õhtul vahi alla. Kaks politseiametnikku kaplaniga aga seavad sammud hukkunu venna juurde, et teavitada juhtunust.

Samal ajal tegutsevad sündmuskohal kriminalistid, politseinikud, prokurör ja kaasatud on ka sisekontrollibüroo. Ometigi juhtus nii, et Rando sõber ja kolleeg viis sündmuskohalt ära olulisi asitõendeid. Nimelt terve suure hulga padruneid. Miks? Sisekontrollibüroo juhi Raul Vahtra sõnul ongi see jäänud ebaselgeks. Kahtlustatakse, et kolleeg üritas asju kinni mätsides Randot süüst päästa.

«Tema esialgne selgitus oli, et ta üritas siis tagada seda, et see laskemoon ei satuks võõraste isikute kätte. Aga hiljem võib olla täpsustas, et ta tegelikult ei osanud öelda, miks ta seda tegi,» räägib sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.

«Me tuvastasime selle ühe olukorra. Ma siiralt ja väga loodan, et rohkem seal midagi sellist ei olnud,» lisab Põhja prefekt Kristian Jaani.

Raul Vahtra sõnul olid lisaks padrunite äraviimisele veel mõned küsitavused Rando kolleegide käitumise osas. Nimelt tekitas küsimusi asjaolu, et Hõlpus oli vahetanud riideid ja pesnud käsi.

«Kas selles võis teda mõni kolleeg aidata, nõustada, et see oli alguses meie menetluse üks siukene päris suur fookus, et need asjaolud tuvastada,» meenutab Vahtra.

Hõlpus annab vastukäivaid ütlusi

Seda, mis Majaka tänaval juhtus, küsiti ka Rando Hõlpuselt, kes on erinevatel aegadel andnud sündmuste kohta mitmeid vastuolulisi selgitusi. Esimesel ülekuulamisel ei tunnista Hõlpus, et temal ja Jaanusel oleks olnud konflikt.

1.novembril tunnistab Hõlpus, et tal oli kannatanuga trepikojas tekkinud «rüselus» ja et «see polnud niisama sõbralik maadlus, vaid võis aru saada, et tegemist on väga tõsise võitlusega. Proovisin ennast kogu jõust vabaks rebida, olin justkui nurka surutud». Siinkohal tuleb märkida, et Rando Hõlpuse läbivaatuse ajal leiti, et tema parema küünarnuki välisel pinnal on punetus - väga õrn kriimustus naha pindmisel pinnal. Hõlpuse sõnul läks relv kuidagi ise lahti. Hiljem aga Hõlpus ütleb, et ei mäleta üldse, mis toimus.

Uurimist juhtiv prokurör Natalia Miilvee läks kohtusse rangeima võimaliku süüdistusega. Tema asemel täna prokuratuuri eest sõna võttev juhtivprokurör Taavi Pern ütleb, et see oli põhjendatud otsus.

«Selles kriminaalasjas oli prokurör 100% veendunud selles, et kõik need tõendid, mis on kogutud, viitavad sellele, et Rando Hõlpus on saanud toime panna ainult tahtliku kuriteo ja see tahtlik kuritegu on olnud tapmine. Just kõik ekspertiisi tulemused viitasid sellele, et kõige tõenäolisem püstolipäästikule vajutaja sai olla Rando Hõlpus. Kõige suurema tõenäosusega sai selle saatusliku lasu teha Rando Hõlpus. Prokurör tugines ka nendele tõenditele, mis kirjeldasid Rando Hõlpuse peale selle teo toimepanemist.»

Ehk tõendeid vaadates nähtus, et Hõlpus asus kuriteo jälgi peitma.

«Neid verejälgi leiti kraanikausist, see viitab ainult sellele, et Rando Hõlpus pidi enda korterisse sisenema, asuma ennast pesema, verejälgi kõrvaldama. Tuvastati ka see, et Rando Hõlpuse elukohas rippus üks T-särk, mida oli äsja pestud. Tegemist oli selle T-särgiga, mida Rando Hõlpus oli kandnud sündmusele eelnevalt. Kõik need asjaolud kogumis viitasid sellele, et Rando Hõlpus pidi saama tegutseda tahtlikult ja teadlikult,» räägib Pern.

Kuigi esimesel ülekuulamisel keeldub Hõlpus kaitsjast, palkab Hõlpuse perekond ühel hetkel teda kaitsma kaks väga tugevat advokaati - endise juhtivprokuröri ja nüüd advokaadina tegutseva Margus Kurmi ning Eesti Advokatuuri aseesimehe, tunnustatud kriminaaladvokaat Jaanus Tehveri.

«Järeldus, et käte ja särgi pesemine viitab inimese tahtlusele kedagi ära tappa on täiesti ühemõtteliselt alusetu,» väidab Tehver.

Tehveri sõnul tõlgendas prokurör kogutud tõendeid endale sobivalt. Üks, mille ta välja toob, on DNA ekspertiis, kus Miilvee tahtis suurendada Rando Hõlpuse rolli.

«Ja vähendada siis selles kuriteos kannatanud, hukkunud isiku rolli,» ütleb Tehver.

Üks DNA-proov, mille üle vaieldakse, pärineb relva salvelt, täpsemalt kaanelt, milles olid padrunid. Inimestel on olemas mingi teatud geeni järjestus, kuid kindlatel inimestel on selle geeni spetsiifiline alleel ehk selle geeni järjestuse üks variantidest. Ehk lihtsamalt öeldes viitab Hõlpuse kaitsja Kurm kohtus, et samamoodi nagu bioloogiline materjal võib olla Hõlpuse oma, võib see sama hästi kuuluda ka kannatanule.

"Kui te ütlesite, et kolm alleeli on puudu, siis 29-3 on 26. on õige?", küsib advokaat.

"Jah!", vastab ekspert.

"Seega minu eelmine küsimus, kas siis vastab tõele, et selles proovis on Jaanus Kahki 29-st alleelist 26?", küsib Kurm.

"No sellisel juhul on jah," kostab ekspert.

Ehk kokkuvõtvalt saab tänu bioloogilisele materjalile väita, et mingil hetkel on Jaanus pidanud olema relva puutunud. Kuid uurimine ja kohtus toimuv ei suuda tuvastada, kuidas ja millal sai see juhtuda.

"Fakt on nagu see, et relv oli tal kodus, relv oli tal ühel hetkel taskus ja siis ühel hetkel oli see relv kahe inimese vahel seal koridoris."

Kohtusaali tuuakse kaitsjate poolt mannekeen

Kuid bioloogilised materjalid ei olnud ainus teema, millele kaitsjad istungi ajal rõhku panevad. Kogu kaitsjate taktika oli erakordne. Näiteks tuuakse kohtusaali elusuuruses mannekeen.

«Palun kohtult luba näidata eksperdile ühte suurt nukku ja siis küsida tema käest, et kas selles nukus olev kuulikanal on õiges kohas,» küsib Hõlpuse kaitsja Kurm ja saab loa.

«See mannekeen on üsna heas vormis, et see keha nüüd täpselt sama ei ole, aga kui ma nüüd küsin kõigepealt, et kas kuuli sisenemise koht on õige? Orienteeruvalt,» küsib Kurm.

«Orienteeruvalt on põhimõtteliselt õige, sest ta paikneb eesmise kaenlajoone vahel ja rangluujoone vahel,» ütleb ekspert.

Mannekeen oli vajalik selleks, et esitada versioon - Jaanus Kahk võis tappa ennast ise. Kuid enne kui nukk kohtusaali toodi, käidi sellega ette hoiatamata Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ja taheti, et seal puuritaks sisse jäljed, mis näitaksid kuuli lendamise trajektoori.

«Kuna nii tavaelus need asjad ei käi ja ka õiguslikult ei ole nii kombeks, siis me sellest keeldusime ja palusime tal selle mannekeeni ära viia. See oli ka tõenäoliselt põhjus, miks ta seda uuesti kohtusaalis tahtis esitleda,» sõnab Lanno.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi juht Üllar Lanno sõnul on veidi kentsakas asjaolu, et kohtusaali veeti nukk, kelle sisse on puuritud augud. Sest tegelikult teevad nemad digilahangut ja saavad kuuli liikumist näidata digitaalselt reaalse ohvri peal.

Kohtusaalis küsitleb Miilvee eksperti kuuli teekonna ja mannekeeniga seoses põhjalikult.

«Aga kuna tegite ikkagi järelduse, et teie seisukohast on vähetõenäoline, praktiliselt võimatu,  et inimene ennast tulistab. Nüüd on teil see nukk ka ja kujutage ette see õigem kanal ja vastake, kas inimese, antud juhul me räägime Kahkist, vasak käsi painutaks selliselt, et ta suudaks endale tekitada lasuga sellise kanali, nagu see õige on?» küsib Miilvee eksperdilt.

«Mu vastus on kirjutatud. See on vähe tõenäoline, lisaks sellele me ei tea Kahki, kas tal mingid liigesehaigused on olemas,» vastab ekspert.

«No me eeldame, et ta näiteks on terve?» küsib Miilvee edasi.

«Kui on terve, siis see on väga vähetõenäoline ikkagi,» vastab ekspert.

Seda, et kaitsjad kohtusaali veaksid näitlikke abivahendeid, ei juhtu Taavi Perni sõnul tihti.

«Veel vähem juhtub selliseid kohtumenetlusi, kus kaitsjate kohtuistungile toodud näitlik abivahend on siis nii suure füüsilsie objekti näol,» sõnab Pern.

Kohtusaali tuuakse tunnistama ka psühholoog, Tartu Ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann, kelle sõnul võis juhtuda, et Rando Hõlpuse parem käsi võis tegutseda tahtmatult.

«Ta võis päästikule vajutada tahtmatult seetõttu, et tema aju oli väsimusseisundis ja tema ajupoolkerad võisid anda siis üksteisele vastukäivaid korraldusi. Väga erakordses väsimusseisundis, mis on põhjustatud pikaajalisest stressist, magamatusest, millele on siis andnud jõudu juurde ka alkoholijoove, et sellises väga erakordses seisundis võib juhtuda erakordseid asju ja aju võib käituda siis väga erakordselt,» räägib Pern.

Kuid kaitsjate taktikast kohtusaalis ei ole Rando Hõlpusele esialgu siiski mingit kasu. 10. augustiks 2017. aastal on Maakohus oma otsuse teinud. Seda on tulnud kuulama ka ohvri ema ja vend. Maakohus mõistab Hõlpuse süüdi ja määrab mehele 9 aasta pikkune vanglakaristus.

Hõlpus mõistetakse lõplikult õigeks

Rando Hõlpuse kaitsjad kaebasid Harju Maakohtu otsuse edasi Ringkonnakohtusse ja said seal õiguse. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Andres Parmas põhjendab õigeks mõistmist sellega, et antud kohtuasjas pole üheselt mõistetavaid tõendeid selle kohta, et Rando Hõlpus tappis tahtlikult Jaanus Kahki.

«See lask võis toimuda inimese teavusest kandmata, juhitamatult. Ja samuti see lask võis toimuda kogemata või ettevaatamatusest. Olemasolevate tõendite põhjal ei saa välistada seda, et ükspuha milline neist versioonidest, et relv võis olla nii kannatanu käes sellel hetkel kui lask toimus kui ka süüdistatava käes,» räägib Parmas.

«Prokuratuur on menetluse algusest saadik uskunud seda, et Jaanus Kahki tappis Rando Hõlpus ja meie uskusime seda ka sellel hetkel, kui esitasime kassatsiooni,» sõnab Pern.

Tänavu 22. märtsil otsustas Riigikohus, et ei võta prokuratuuri edasikaebust menetlusse. Ehk kehtima jääb ringkonnakohtu otsus, mis ütleb, et Rando Hõlpus ei ole Jaanus Kahki tapmises süüdi ja võib oma elu jätkata vaba mehena. Ühtlasi tähendab otsus seda, et püstolikuuli läbi elu kaotanud Jaanuse surmas ei olegi süüdlast. Kompensatsiooniks vahi all oldud aja eest saab Hõlpus riigilt üle 17 000 euro. 12 000 eest hüvitab riik ka Hõlpuse advokaadikulusid.  

«On fakt, et keegi inimene on püstolikuuli tabamuse tõttu surnud. Ei tarvitse tähendada seda, et keegi on toime pannud selle isiku tapmise,» sõnab Tehver.

«Kohus on õigust mõistnud, aga õiglus, emotsioonid, väga mitmete inimeste saatuseid on muudetud,» tõdeb Kristian Jaani.

«Paraku on niiviisi, et alati ei pruugigi olla selles surmas süüdi ja alati ei pruugi olla võimalik seda süüdlast tuvastada,» lausub Andres Parmas.

«Kui kaks protsessi saavad jõuda erinevale tulemusele, siis noh, meie tegevusmaailmas on väga selge põhimõte - siis tehakse kolmas kord veel üle ja vaadatakse, et kumma versiooni kasuks see kolmas kord räägib,» räägib Üllar Lanno.

«Mina jagan selle menetlust juhtinud prokuröri veendumust sellest, et Jaanus Kahki tappis Rando Hõlpus ja tegemist oli just Rando Hõlpuse tahtliku teoga Jaanus Kahk tappa,» on Pern kindel.

«See, et inimene sureb püstolist saadud kuulihaava tagajärjel ei tähenda seda, et keegi on selle inimese tapnud, õiguslikus mõttes,» kinnitab Jaanus Tehver.

Vastuseid juhtunule ei saa kunagi

«Selle konkreetse kaasuse põhjal, kui nüüd vaadata seda, et üks inimene on surnud, teine inimene ei mäleta ja konkreetset tunnistajat, kes konkreetselt algusest lõpuni näeb sündmust - siis me kahjuks ei saagi mitte kunagi teada, mis seal täpselt toimus,» rõhutab Kristian Jaani.

«Kas siis oleks õiglus jalule seatud, kui inimene oleks ja ma pean nüüd silmas Rando Hõlpust - oleks põhimõtteliselt alusetult süüdi mõistetud?» küsib Tehver.

«Väga raske on kuidagi lohutada, sest selle inimese leina me... see on igaühe enda sees ja seda ei saa me kuidagi ära võtta,» sõnab Andres Parmas.

«Veel kodus ennem, eelmisel päeval laulis, et on kodu see, kus ikka leiad tee. Aga ei leidnud seda teed enam. See tee pidi Lasnamäel lõppema,» sõnab Jaanuse ema Silvi Kahk surnuaial, poja hauakivi ees.

Loe ka neid

Tagasi üles