Salakaubavedaja osutus ka spiooniks

Politsei foto salakaubavedajatest Värska Õrsava sillal.

FOTO: «Radar» / Kanal 2

«Radar» kajastas veebruaris lugu sellest, kuidas Eesti politseil õnnestus rajalt maha võtta Venemaa kriminaalid, kes piiriülese salasigaretiäri ja kelmustega teenisid Eestis üle kahe miljoni euro. Nende tegevust hõlbustas asjaolu, et grupi liikmetel oli mugav piiri ületada, sest neil on taskus nii Venemaa kui Eesti pass.

Eile avaldatud Kaitsepolitsei aastaraamat avab selle loo tagamaades veel ühe olulise nüansi – nimelt see, et kriminaalse tegevuse kõrval on selliste isikute kasutamine Venemaa luureametkondade jaoks ülitõhus.

Asi on selles, et piiri ületades saavad nad Venemaa poolel kasutada Vene passi ja Eesti poolel Eesti oma. See tähendab, et neil pole vaja viisat ja kodanikuna saavad nad mugavalt ning kiirelt teise riiki siseneda.

Nii tulebki KAPO aastaraamatust välja, et sellised topeltkodanikud on sihikul ka Venemaa luureteenistustel. Üks konkreetse pundi nn brigadiri staatuses liige Albert Provornikov oligi salakaubaveo ja kelmuste organiseerimise kõrval saanud ülesandeks pildistada Eesti julgeolekuobjekte. Näiteks kogus ta nii infot piirivalvekordonite, Kuperjanovi pataljoni ja KAPO hoonete kohta. Selle eest sai ta mullu oktoobris ka eraldi karistada kolme aasta pikkuse vangistusega. 

Sellisest näitest võib otsida ka põhjust, miks Venemaa pool Eesti uurijatega nii antud juhtumisse kui teistesse piiriülest kuritegevust puudutavatesse uurimistesse leigelt suhtub ega soovi infot vahetada.

Teisalt on murettekitav asjaolu, et riik ei tea täpselt, palju topeltkodanikke Venemaal elab. Kindel on see, et just ennesõjaaegses Eesti osas ehk Pihkva oblastis Petserimaal on neid üsna palju. Ja ehkki Eesti topeltkodakondsust ei luba, pole see nende jaoks probleem, kuna paljud sealsed elanikud on Eesti kodanike järeltulijad. See tähendab, et tegemist on sünnijärgsete kodanikega, kellelt pole võimalik Eesti passi ära võtta.

Rahvastikuregistri andmetel elab Venemaal 18 700 Eesti kodanikku. Kui palju neist elab näiteks Pihkva oblastis, jättis Siseministeeriumi pressiesindaja Merje Klopets meile veebruaris täpsustamata.

Ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Koidu Mesilane selgitas aga, et andmed selle kohta, palju Eesti kodanikke alaliselt Venemaal elab, ei saa kunagi olla päris täpsed. «Me ei tea tegelikult seda, palju elab Venemaal Eesti kodanikke. Me teame neid Eesti kodanikke, kes on võtnud Eestist Eesti kodaniku dokumendi ja me teame nende elukohta sellel hetkel, kui nad passi võtavad,» selgitas ta.

Vaata ka Radari lugu:

Loe ka neid

Tagasi üles