«Radar»: Uue kuriteoliigi ohvriks on Eestis langenud juba 40 ettevõtet

«Radar» toob vaatajani esimese loo BEC-skeemist, mille tõttu kaotas Eesti ettevõte Baltic Forest Products OÜ 75 000 eurot.

“Esitades endale küsimust, mida me valesti tegime või mida me teeksime teistmoodi uuesti olles samas olukorras - ei oskagi sellele küsimusele vastata,” ütleb vineerivahendusega tegeleva ettevõtte Baltic Forest Products OÜ juht Rainer Rehe oma kabinetitoolis käsi laiutades. Rehe sattus oma ettevõttega uue pettuseliigi - BEC-skeemi ohvriks, mille kohta isegi politsei tunnistab, et on võimetu midagi ette võtma.

“Eesti politsei oma Eesti riigi territooriumil läbiviidavate toimingutega oleks seda avaldajat (Baltic Forest Products OÜ) saanud väga vähe aidata,” ütleb Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegevuse talituse juht Hannes Kelt.

Natuke selline tunne, et ei ole kuskil kellegi peale loota?

“Aga need käed ei olegi nii pikad, et ulatuksid Suurbritanniasse. Isegi kui hinges väga-väga tahaks,” nendib politseijuht Hannes Kelt paratamatust.

Loo algus viib meid Londonisse. Inimtihedast Londoni peatänavast Oxford streetist ümber nurga asub  sajandivanune kontorihoone, mille kaheksanda korruse on enda alla võtnud miljarditesse ulatuva käibega Babcock Internationa Group Ltd. Tegu on haldusteenuseid pakkuva suurettevõttega, millel palju nimekaid kliente. Näiteks osutavad nad hooldusteenuseid Briti sõjalaevastikule, lepingu väärtus on 3,2 miljardit naela.

Ühel päeval saatis Babcock Internationali harukontori juht Robert Forbes Eesti vineeriettevõttele Baltic Forest Products ja tellis neilt neli koormatäit vineeri koguväärtuses 75 000 eurot.

“E-mail oli täiesti korralik. Eesnimi, perekonnanimi, @ ettevõtte domeeniks. Ei osanud sellest midagi halba välja lugeda. Leppisime kokku vineeri hindades ja sõlmisime lepingud,” räägib Rainer Rehe.

Seda kõike arvestades on hämmastav Rainer Rehe talupojatarkus, mis ütleb, et üheksa korda mõõda, ükskord lõika. Kui enamus ettevõtteid oleks nahast välja pugenud, et Babcocki-suguse konglomeraadiga ostumüügi tehing saada, siis Rehe kaitses end standardprotseduuridega Babcocki lepingu puhul võimalike kahjude eest.

“Tegime Babcockile taustauuringu. Saime firma b-kaardi koopia, kontrollisime registrikoode, käibemaksukohuslase numbreid, vaatasime, kes on firma juhatuses allkirjaõiguslik isik. Me teeme koostööd SEB Liisinguga - ka panga jaoks olid meie esitatud dokumendid sobilikud ja pank finantseeris meie arved,” kirjeldab Rehe üksipulgi, millised ettevaatusabinõud kasutusele võeti.

Baltic Forest sõlmis SEB pangaga faktooringulepingu. See tähendab, et SEB uuris Babcooki tausta, tutvus Eesti ja Suurbritannia firmade omavaheliste lepingutega ja võttis Rainer Rehe ettevõttelt nõude üle summas 75 000 eurot. Järgnevalt kindlustas Rehe tehingu Euroopa ühe suurima kindlustusfirma Atradius juures.

“Saime neilt ettevõttele krediidilimiidi 100 000 eurot. Limiit anti mõne sekundiga. Mis tähendab, et mingit küsimust seal üldse ei olnud - firma (Babcock International) oli likviidne ja stabiilne,” räägib Rehe.

Kõik klappis. Euroopa üks suurim kindlustusettevõte Atradius ja SEB Eesti andsid tehingule rohelise tule ja oma õnnistuse. Oleme Põlvamaal ja vaatame, kuidas kahveltõstuk vineeri reka pealt maha tõstab.

“Täpselt selliseid rekakoormaid nagu siin näha, saatsime neli tükki Inglismaale nagu tühja auku, lehvitasime järgi ja… ja nüüd otsime taga. Kogukahju suurusjärk on 75 000 eurot,” ütleb tõstuki tööd vaatav Rehe seda ilmega, et ta endiselt ei usu, et langes sellise skeemi ohvriks.

Aga mis siis juhtus?

Kätte jõudis 3. jaanuar, mil Babcock pidi arvete eest tasuma. Päev varem, 2. jaanuaril kirjutas Rehe äripartner Sven Schröder oma kliendile, tuletades maksetähtaega meelde. “Forbes kirjutas vastu, et hiljemalt reedel, 5. jaanuaril saadab ta maksekorraldused.” Forbes pidas oma sõna ja saatiski maksekorraldused. Robert Forbes lisas kirjas, et ta on minemas 10. Jaanuaril Düsseldorfi ja tahaks Rainer Rehe äripartneri Sven Schröderiga seal kohtuda. Forbes nimetab isegi kindla restorani ja kohtumise aja. Schröder läks kohtumisele.

“Minu äripartner sõitis Forbesiga kohtuma. Paar päeva oli maksekorralduse saatmisest möödas. Küsisime SEB pangast, kas rahad on laekunud, ilmnes, et nende jaoks tundus see maksekorraldus kergelt kahtlane. Samas ei öelnud ka kohe, et tegu oleks puhta plagiaadiga. Meil hakkas see asi kergelt kahtlane tunduma. Seda enam, et keegi kohtumisele ei ilmunud,” räägib Rehe.

Sven Schröder ootas Düsseldorfi restoranis oma klienti, Rainer Rehe Tallinnas sama kliendi raha.

Rehe lõi veelkord lahti internetibrauseri ja guugeldas Robert Forbesi telefoninumbrit ja emaili ning jõudis segadusse ajava tõeni.

“Kõik on põhimõtteliselt üks-ühele. Telefoninumbritel erinevat siis lõpus neli-viis numbrit. Ega telefoninumbrite mitteklappimine ei põhjustanud minus veel mingisugust shokki. See on ju täiesti tavapraktika, et kui sa võtad internetist mingi korporatsiooni telefoninumbri, siis praktiliselt mittekunagi pole sinna pandud direktori numbrit vaid sekretäri oma,” ütleb Rehe.

Õõnsam tunne tekkis Rehele siis kui avastas, et Babcock international kasutab oma e-mailide lõpus domeeni .com mitte .net nagu seisis selle Robert Forbesi kirja aadressi lõpus, kellega Rehe oli suhelnud. Kardetud pauk tuli kolmandal päeval pärast Babcockilt maksekorralduse saamist.

“Euroopa-sisene makse ühest pangast teise tänapäeval üle kahe tööpäeva kindlasti ei võta. Kui reedel saadetud maksekorralduse peale järgmiseks kolmapäevaks raha ei olnud, siis oli see ilmselge märk, et tegu on pettusega,” sõnab Rehe.

Rehe ei helistanud Robert Forbesi e-maili all olnud telefoninumbrile vaid numbrile, mille leidis netist.

“Küsisin sekretäri käest nimeliselt Forbesi. Ütlesin sekretärile, et pidime tema direktoriga eile Saksamaal kokku saama, kas Forbesiga juhtus midagi? Selle peale öeldi viisakalt, et oodake palun üks sekund ja järgmisel hetkel suunati mind Forbesi juurde, kes ütles, et tal on väga kahju kuulda, aga temaga ei ole mitte keegi Baltic Forest Productsist suhelnud,” räägib Rehe.

Siit edasi läks kõik allamäge. Baltic Forest Products oli ilma oma vineerist koguväärtusega 75 000 eurot. Vahepeal paistis küll lootusetuluke - tuletame meelde, et SEB pank krediteeris tehingut ja kandis Baltic Foresti kontole faktooringulepingu alusel selle raha. Faktooringulepingu alusel oli SEB-l niisiis nõue juba Suurbritannia ettevõtte Babcock Internationali vastu summas 75 000 eurot.

Niisiis lüpsis keegi, kes esines Babcock Internationali harufirma juhi Robert Forbesina, lisaks Eesti vineeriettevõttele ka SEB panka, kes tegi väga amatöörliku maksekorralduse pealt 75 000 eurose väljamakse Baltic Forest Productsile. Palusime SEB pangal juhtumit selgitada. On ju nemadki samamoodi pettuse ohvrid - Baltic Forest kaotas kauba, SEB raha. Pank keeldus intervjuust, öeldes, et nad ei näe endal selles juhtumis rolli ning kommenteerimisega sattuksid nad halba valgusesse.

Rainer Rehe ei heitunud. Õnneks on ju olemas politse ja Europol - kuidas saavad haihtuda neli rekatäit vineeri? Nii jultunud kuriteo puhul peaks politsei aitama. Rehe tegi avalduse Põhja prefektuuri varavastase kuriteo osakonda.

“Ma ei olnud ka sel hetkel veel sugugi närvis, kuna sisimas tundsin end kindlana, sest mul oli tehingule olemas kindlustus. Esimene mõte oligi see, et no mis siis teha, kindlustus on ju taga ja kindlustus korvab selle kõik. Aga järgmine kõne kindlustusele oli nagu tõsine külm dušš, sest - nagu ka ise loogiliselt järgi mõeldes - ei kehti krediidikindlustus sellise petuskeemi puhul,” ütleb Rehe.

“Seda avaldust lugedes sai meile selgeks, et tegemist on praegusel hetkel maailmas väga levinud skeemiga, mida lühendatult kutsutakse BEC-skeemiks (Business e-mail compromise). Selle skeemi eesmärk on leida üles ettevõtted, kellel on rahvusvahelisi tehinguid ja siis sekkuda nendesse tehingutesse, viia osapooled eksitusse nii, et saada ülekanded enda kontole. Leitakse ettevõtteid, kellel on rahvusvahelisi kontakte ja sagedasi - piisava summa ulatuses tehinguid ja need ettevõtted siis võetaksi sihtmärgiks. Tegemist ei ole tõepoolest enam massilise kelmuse-skeemiga vaid sihitud tegevusega,” kirjeldab BEC-skeemi politseijuht Hannes Kelt.

“Kriminaalmenetlust selles konkreetses juhtumis ei alustatud.”

Aga miks, kaup varastati ju ära?

“Karistusseadustik ütleb, et kriminaalmenetlust võib läbi viia siis kui tegu on Eestis toimepandud kuriteoga. Antud juhtumil avaldust lahendades sai meile selgeks, et väga suure tõenäosusega seda kuritegu ei ole Eestis toime pandud,” ütleb Kelt.

Millele tuginedes te seda väita saate?

“Vara liikus Inglismaale. Üldjuhul on väga keeruline - kui me räägime neljast koormast vineerist - selle kätte skeemitamine tagasi a la Tallinnas panna kelmus toime, et Tartus saada neli koormatäit vineeri - läbi Inglismaa sead teha on ülimalt ebatõenäoline. Ka kurjategijad vaatavad sellistesse juhtumitesse majanduslikult ja igasugune lisakulu ei ole ka nendele aktsepteeritav. Seetõttu ka siin kriminaalmenetlust ei alustatud ja kannatanule anti märku, et ta peaks selle kuriteo teatega pöörduma Inglismaa politsei poole,” ütleb Kelt.

Mida kannatanu ehk Rainer Rehe ka tegi. Kuid sealt tuli jõuetukstegev vastus.

“Selgus, et Essexi kohalikul politseijaoskonnal puudub vastava mastaabiga petuskeemide lahendamiseks või jälitamiseks ressurss, mis tähendab, et reaalselt pole nad midagi teinud. Nad on teadlikud sellest, et sellised analoogsed juhtumid on terve möödunud aasta jooksul toimunud, aga reaalselt pole suudetud ühtegi inimest tuvastada ega ühegi firma kaupa tagasi tuua,” ütleb Rehe.

Ka Essexi politsei keeldus Radarile kommentaari andmast. Viidates sellele, et nendele oli intervjuu palve etteteatamise aeg liiga lühike. Olgugi, et olime juba paar nädalat sel teemal suhelnud. Meie torkimisest oli vähemalt nii palju kasu, et juhtumi uurimine on üle antud teisele, loodetavasti pädevamale uurijale.

Baltic Forest Productsi õlekõrred hakkasid otsa lõppema. Veel jäi üle loota, et panevad seljad kokku Robert Forbesi ja miljardilise käibega Babcock Internationaliga - kuna nende nimel sooritatakse kelmusi. Rehe helistas õigele Robert Forbesile, kes vastas, et…

“Tema identiteet on varastatud. Tema on teinud Inglismaa politseile selle kohta avalduse ja rohkem tema võimuses midagi teha ei ole,” laiutab Rehe nõutult käsi.

Ka Radari kaamera ette ei olnud õige Forbes nõus tulema. Kuid saime olla tunnistajaks Forbesi tarneahelajuhi Fraser Simi ja Rainer Rehe telefonivestlusele.

Fraser Sim: “Oleme ettevõtte tasandil teinud seda, et püüdnud võltsitud e-maili aadresse kinni panna. Aga see ei aita tegelikult pätte kinni püüda ja süüdistusi neile esitada.

Ma saan aru, mida sa ütled, et juhtum toob Bobbyle (Robert Forbes) kaasa mainekahju, aga meie õigusosakond on ka soovitanud, et meil pole muud midagi teha kui anda inimestele kuriteo avalduse referentsnumber ja soovitada neil võtta ühendust otse Suurbritannia politseiga.

Rainer Rehe: “Meil on leping Atradius kindlustusega, kes on kinnitanud, et seoses selle juhtumiga ei saa Babcock Internationali tulevikus toimuvad tehingud kindlustatud.”

Fraser Sim: “Ma ei ole kindel, et kuidas Babcock International ei saa kindlustust, sest… see oleks mõeldav siis kui tuleks välja et see keegi (kurjategija) on keegi ettevõtte omainimestest.”

“Maru lihtne on minul samamoodi tellida kuskilt kaupa ja hiljem öelda, et ma ei ole selle taga ja teha politseile lihtlabane avaldus, et minu identiteet on varastatud. See on ka see põhjus, miks ma ajan taga panga poolt mulle esitatud piisavat faktilist dokumentatsiooni selle kohta, et tegu on petuskeemiga. Täna on pangal siiski nõue selle soliidse Inglise ettevõtte vastu ja täna on panga asi minu silmis ära tõestada, et meie poolt neile edasimüüdud nõue on õigustühine,” ütleb Rehe.

“Me ei näe, et oleksime teinud ise piisavalt vähe eeltööd. Polegi mõeldav, et iga kord uut klienti külastada enne esimeste tehingute sõlmimist - ja teisest küljest, kui lähed enne esimest kohtumist nõudma potentsiaalse kliendi käest notariaalselt kinnitatud passi- ja allkirjakoopiat, siis ei osteta sinuga käest lihtsalt kaupa ja pöördutakse kellegi teise poole,” on Rehe kindel.

Niisiis on ettevõtjatel end keeruline BEC-skeemide eest kaitsta. Tuleb olla lihtsalt väga tähelepanelik.

“Eelmise aasta jooksul võime rääkida 30-40 teatest BEC-skeemide kohta. Eraldi statistikat me selle modus operandi peale ei pea, aga kiirelt kokkulugedes jääb see umbes sellisesse vahemikku,” ütleb politseijuht Hannes Kelt.