Miks valetas Narva linn ettevõtjale, kes aitas tabada altkäemaksu nõudnud spetsialisti?

Ettevõtja Alar Seppern

FOTO: «Radar» / Kanal 2

Ida-Virumaa ettevõtja Alar Seppern on mees, kes aitas matkijana politseil tabada Narva linna poolt palgatud ehitusjärelevalve spetsialisti, kes nõudis objektide vastuvõtmise eest altkäemaksu. Hoolimata sellest, et Sepperni tööd said osaliselt teostatud ning tänaseks on esimese astme kohus järelevalvaja altkäemaksu nõudmises süüdi mõistnud, keeldub linn endiselt tehtud töö eest tasu maksmast.

2014. aastal sõlmis Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet lepingu Alar Sepperni ettevõttega OÜ Sepmar. Linn tellis ettevõttelt kahe objekti, Paju kooli ning õpilaskodu, evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamise.

Kuid esimesena valminud objekti - õpilaskodu - üleandmisel tekkis probleem. Nimelt väitsid nii projekteerija kui ka linna poolt palgatud ehitusjärelevalve teostaja, OÜ TADF Ehituse projektijuht Fjodor Sokolov, et paigaldatud seadmed ei vasta projektile.

Tööd peatati ja linn kutsus kõik osapooled kohtumisele. 12. märtsil 2015 toimuski tellija, projekteerija, töövõtja ehk Sepperni ettevõtte, ja omanikujärelevalve Fjodor Sokolovi vaheline ehituskoosolek.

Koosolekul viidati, et töövõtja poolt kasutatud valgustid ja valgustite süsteem erineb projektlahendusest ning linn otsustas Paju koolis ja õpilaskodus tööd peatada. Tööd peatati põhjendusel, et linn peab vajalikuks saata kiri Rahandusministeeriumisse, et täpsustada tekkinud olukorras võimalust vahetada süsteem välja.

Alar Seppern rääkis Radarile, et pärast koosolekut tuli järelevalvespetsialist Fjodor Sokolov tema juurde ning nõudis altkäemaksu 600 eurot. Vastutasuks pidi Sokolov tööd vastu võtma ning endapoolse kinnituse õigesti tehtud tööde eest ka linnale andma.

Tänaseks teame, et Seppern maksis omal käel Sokolovile 400 eurot ning seejärel allesjäänud 200 eurot matkimise käigus politsei poolt korraldatud toimingus. Esimese astme kohus mõistiski Sokolovi süüdi altkäemaksu nõudmises.

On aga kummaline, et kuigi õpilaskodus on tänaseks avariivalgutus töötanud juba pea neli aastat, pole Sepperni firma endiselt tasu saanud. Seppern, jäädes rahalistesse raskustesse, müüs ettevõtte koos linna võlaga maha ning uus ettevõte kaebas linna kohtusse.

I astme kohus leidiski, et paigaldatud seadmed vastavad igati tingimustele ning andis linnale korralduse tehtud töö eest tasuda - summa suurus ligi 20 000 eurot.

Lisaks leidis kohus, et Narva linn on kaks korda valetanud. Esiteks selgitas kohus välja, et kuigi tööd peatati 2015. aasta märtsis põhjusel, et tuleb teha päring Rahandusministeeriumisse, siis seda linn ei teinud.

Lisaks selgitas kohus välja, et riigihankemenetluse käigus riigihangete registri kaudu toimunud küsimustest ja vastustest tulenevalt olid linnal teada nii paigaldatavad seadmed kui ka süsteemid enne töövõtulepingu sõlmimist ehk töövõtuleping sõlmiti teadmises, millised seadmed paigaldatakse.

Seega valetas linn esmalt koosolekul, kui andis teada, et tööd peatatakse, kuna on vaja teha päring Rahandusministeeriumisse. Lisaks oli linn algusest peale teadlik paigaltatavatest seadmetest juba enne lepingu sõlmimist. Miks hiljem vassima hakati, pole selge. Tänaseks on linn esimese astme kohtuotsuse edasi kaevanud.

Radar pöördus arupärimiseks ka Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti poole, kuid sealsed spetsialistid otsustasid lubada asja selgitama ameti juristi, kes aga ei osanud vastata, miks linn kahel korral valetanud on: «Seda ma ei oska kommenteerida. Vabandan.»

Vaata Radari lugu: «Uskumatu ebapädevus prokuratuuris võis riiki aidanud mehele kriminaalkaristuse tuua»
 

Tagasi üles