Toetusi nautinud seakasvataja Laht «Radaris» : tegelikult on seakasvatajad ordenit väärt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Ehkki Keskerakonna võimule tulles läksid seakasvatajatele mõeldud toetused Keskerakonnaga seotud ettevõtete poole kaldu, ütleb nende toetuste väljarääkijast erakonna liige ja seakasvataja Urmas Laht, et tema pole oma kasu peal väljas olnud. Vastupidi - ta usub, et tema ja teised Eesti seakasvatajad oleksid pigem väärt kuldtähe ordenit.

«Absoluutselt,» ütleb Urmas Laht telefoniliini teises otsas, vastuseks küsimusele, kas ta eitab oma mõjuvõimu kasutamist Keskerakonnas selleks, et enda firmale suuremat riigi toetust välja rääkida.

Kuid numbrid ja teiste inimeste räägitu maalivad teistsuguse pildi. Need näitavad, kuidas pikaaegne Keskerakonna liige ja seakasvataja oma koduerakonna võimuletuleku järel oma käed seakasvatuse toetusrahade kraani külge pani ja oma firmale suurema toetuse välja rääkis.

Tegelikult veelgi enam - Keskerakonna valitsemisajal on temast saanud Eesti üks mõjukamaid põllumajanduspoliitika kujundajaid ja näib, et sellest on kasu. Erakonnakaaslastest maaeluministrite Martin Repinski ja Tarmo Tamme abil õnnestus tal kohe asjad sättida nii, et rohkem raha voolaks tema ning keskerakondlasest majandusministri Kadri Simsoni elukaaslase Teet Soormiga seotud firmade suunas. Teiste seakasvatajate arvelt.  

«Peenhäälestati toetust sellisena, et see kasusaamine teatud grupi jaoks oleks maksimiseeritud,» ütleb endine maaeluminister, reformierakondlane Urmas Kruuse.

Laht Kruusele: sa oled vilets vennike!

Ent lähme esmalt ajas pisut tagasi. On 2015. aasta suvi. Vaid aasta varem Eestisse jõudnud ja esialgu metssigadel avastatud Aafrika seakatk jõuab kodusigadeni. Toonane põllumajandusminister Urmas Kruuse saab külge tiitli «seaminister».

«Ma mäletan eriti augustikuus, kus ma olin tsiteeritum, kui peaminister tol ajal. See näitas tegelikult selle kriisi suurust,» meenutab Kruuse.

Kruuse on 2015. aasta septembriks põllumehe vihavaenlane. Näiteks karjutakse ta maha suurel traktorimeeleavaldusel Toompeal. Kõige suurem karjuja siin on Kruusega koos laval olev Urmas Laht.

«Kuule lõpeta oma valetamine. See oleks kõige õigem!» hüüab ta meeleavaldusel kõnepuldina kasutatava veoauto kastist ega lase Kruusel sealsamas kõrval rääkida.

«See on üks asi. Teine asi on see, et sa käid seal Brüsselis. Sa saad ju meie, maksumaksjate poolt palka. Sa oled nii vilets vennikene, et sa maksad isegi oma maksud maksumaksja raha eest. Millest sa räägid?!» hüüab ta Kruusele.

Kruuse mäletab toonast meeleavaldust ja Lahe käitumist hästi. «Sina saad isegi oma maksud maksumaksja käest, aga see kõik, mida ta ise oma igapäevaelus teeb, see on pigem see, et saaks selle maksumaksja raha nii palju enda kätte kui võimalik,» räägib ta.  

Oponendist poliitikakujundajaks


Laht on staažikas keskerakondlane ja tuntud seakasvataja. Tema perefirma Markilo farmides on umbes 10 000 siga. 2015. aasta augustis näitab ta Radarile, milliste karmide ohutusnõuetega tema farmid peavad töötama ja räägib, kuidas riik seakasvatajat täbaras olukorras ei abista.

«Me selles mõttes oleme ikka hirmsasti riigi peale pettunud,» ütleb ta toona.
 

Liigume siit vaid aasta võrra edasi. Novembris 2016 saab võimule Keskerakond ning pettumus asendub võimalusega. Maaeluministri toolile istub keskerakondlane Martin Repinski. Õigemini pole ta veel toolile jõudnud istudagi, kui Urmas Laht juba telefoniõigust kasutab ja ministrile läheneb.

«Kui oli teada, et mind määratakse ministriametisse ja valitakse, siis meil oli erakonna koosolek, ta tuli minu juurde, õnnitles mind,» räägib ta.

Sealt edasi olid ministeeriumi uksed Lahele valla. Ehkki Repinski sai minister olla üksnes 18 päeva, jagus tal tähelepanu Lahele korduvalt ja seda kinnitavad meile mitmed allikad. Repinskile endale need pidevad kohtumised tagantjärele esialgu ei meenu. Küsime temalt, kui mitu korda jõudis Laht tema jutule?

«Ma ei oska niimoodi öelda. Et väga palju ei ole temaga suheldnud, aga samas, kuna ta on Seakasvatajate Liidu esimees, siis ta tegelikult peabki olema aktiivne,» räägib Repinski.   

Laht: ma ei ela ministeeriumis

Repinski väidab, et peamiselt käis Laht tema juures suurematel koosolekutel seakasvatussektori esindajana. Lahe mälu on selle koha pealt parem ja ta kinnitab meile, et kui ikkagi ministeeriumisse põllumajandussektori esindajatega asju arutama ametlikule koosolekule, siis tema oli juba varem kohal ja arutas Repinskiga eelnevalt küsimused läbi. «Jah, absoluutselt õige,» kinnitab Laht.

Ilmselt just sellepärast, et erinevate põllumeeste esindajate nõudmised ühtmoodi välja näeks, oli Lahel kavaks teistega enne ministeeriumiarutelusid kohtuda. Enne kui ministri juude mindi, toimusid Lahe eestvedamisel näiteks väikeses ringis kohtumised Tallinnas Tartu maanteel asuvas Sikupilli keskuses. Seejuures üks osavõtjatest oli seal ka Teet Soorm - Keskerakonna aseesimehe ja ministri Kadri Simsoni elukaaslane.

Repinski aeg maaeluministrina jääb lühikeseks ja tema asemele asub Tarmo Tamm. Ka Tamme uks ei jäänud Lahe ees suletuks, ehkki Laht ütleb, et täpselt kõiki käike ei mäleta. «Ma olen nii palju nende ministrite juures käinud, et ma ei mäleta, mitu korda,» ütleb ta.

Küsime ka osade allikate arvamuse kohta, mille järgi Laht on peaaegu et ministeeriumisse elama asunud. «See on laim, see ei ole mitte midagi muud. Minul ei ole vaja seal elada,» vastab ta.  

Abirahaga kõvas võidus

«Lahe ja Teet Soormiga seotud ettevõtted said sealt kõige rohkem ja mõnes mõttes on natukene kurb see, et need väiksemad nagu selles osas kaotasid,» ütleb Kruuse.  

Et aru saada, millise mõjuvõimu Urmas Lahele seesugune telefoniõigus annab, tuleb esmalt süveneda Eestis kehtestatud seakatkutsoonidesse. Neid on kokku kolm ja oluline on just kolmandaks nimetatud tsoon ehk piirkond, kus katkupisikuid leitud kodusigadelt. Selles tsoonis kehtestatakse ka kõigile katkust puutumata farmidele kauplemispiirangud. Teisisõnu - kolmanda tsooni lihal ei ole küll häda midagi, aga ettevaatuse mõttes pole seda lubatud eksportida, sealt ei tohi eluskarja välja vedada ja on muidki takistusi. Sisuliselt saab seda liha vaid kodumaisele tööstusele müüa, aga tööstus ostab seda odavama hinnaga ja seafarmer saab kahju. Ja et aidata selliseid seafarmereid, annab Euroopa Liit sektorisse abiraha. Kellele täpselt ja kuidas seda jaotatakse, seda otsustab kohapeal Eesti riik.

«Lahe ja Teet Soormiga seotud ettevõtted said sealt kõige rohkem ja mõnes mõttes on natukene kurb see, et need väiksemad nagu selles osas kaotasid,» ütleb Kruuse.  

Võtame ette kaardid. Urmas Lahe ja Teet Soormi firmadega seotud seakasvatused asuvad Kesk-Eestis. Seal on üks väike punane ala, mis mõlema seatoetuse määramise ajal asub 3. tsoonis. 2016 oktoobris on maaeluministriks veel Kruuse ja ütleb, et kõrgemat toetust saavad need, kes esmakordselt satuvad kolmandasse rangete kaubanduspiirangutega tsooni. Need, kes juba korra kolmanda tsooni kõrgemat toetust saanud, hakkavad saama väiksemat abiraha koos kõigi teiste seakasvatajatega.

Ehk Kruuse pakkus ühed ühikumäärad toetuseks, keskerakondlastest ministrid muutsid need ümber. «Jah, need ei olnud sobilikud,» kommenteerib Laht.

«Kui nad oleks jaotanud kõikidele seakasvatajatele ja ütelnud, et see Kruuse otsus on täielik jama, me teeme kõik ümber. Aga selle otsuse sisu on see, et sinna, kus nemad ja nende ettevõtted olid, sinna lükati see raha kokku. Nad oleks öelnud, Kruuse on jobu! Aga nad ei saa täna seda öelda,» ütleb Kruuse.

Ehk et minister Repinski ajal otsustati, et see väike ala, mis oli juba korra kolmandas tsoonis kõrgemat toetust saanud, saab nüüd uuesti toetust. Ja see oli otsus, millega loodi üks uus toetusesaajate grupp ja tõsteti nende arvele raha kõigi teiste arvelt.  

Laht eitab, et see on talle soodne tehing. «Absoluutselt,» ütleb ta. Osaühingust Markilo kuulub umbes kümnendik Urmas Lahele, kuid ülejäänud firma on võrdselt jaotatud tema kolme tütre vahel.

100 000 eurot näpuliigutusega

Minister Repinski ajal kirjutatakse määrusesse üks segane punkt. Selle punktiga keerutab Urmas Laht endale ja tütardele kuuluvale firmale hoobilt 100 000 eurot juurde.

Markilo ei ole ainuke Keskerakonnale lähedalseisev äri, mis tänu sellele punktile võidab. Suuremat toetust saavad ka näiteks Rakvere Farmid ja Saimre Seakasvatuse osaühing. Mõlemad olid tol hetkel seotud Teet Soormiga, kes on Keskerakonna mõjuka liikme majandusminister Kadri Simsoni elukaaslane. Soorm oli kuni 2016. aasta detsembrini Rakvere Farmide juhatuses. Ta lahkus sealt sama aasta lõpus suure skandaaliga, millest tänaseks on välja kasvanud kriminaaluurimine. Saimre Seakasvatus kuulub aga osaliselt Soormi isa Ain Soormi ettevõttele.

Võidud uuest seadusepunktist pole sugugi kommiraha. Kui Markilo oleks Kruuse pakutud variandiga saanud 80 000, siis tänu muutusele maksis riik talle välja 182 000 eurot. See on 229% rohkem, kui enne. Sarnased võiduprotsendid olid ka Rakverel ja Saimre Seakasvatusel.

Kusjuures selleks, et sellist eraldi toetusraha määrata, vähendati kõigi teiste toetusrahasid.

Helistame ka Teet Soormile. Ta eitab igasugust enda seost konkreetse määruse valmimisega ega mäleta, kas ta tol ajal selle teemaga tegeles või mitte. Ta lisab, et tema seostamine sedakaudu, et temaga seotud firmad kuidagi võidus olid, on täielik jama. Ta ütleb, et Rakvere osas võiks teda sel juhul süüdistada soomlastele heateo tegemises, sest Rakvere farmid kuulub soomlaste lihtööstusele HKScan. Samuti ütleb Soorm, et Saimre Seakasvatusega teda ametlikult siduda ei saa, sest osalus selles kuulub ikkagi tema isa firmale.

Laht: kadedaid on kogu aeg

Ent lähme tagasi Repinski juurde. Just tema ministriks saamisega hakati toetusi Soormi ja Lahega seotud ettevõtetele soodsas suunas nihutama. Repinski ütleb, et tal polnud aimugi, kes saab tänu määruse muutmisele kõige rohkem raha. «Ma ausalt öeldes seda isegi praegu ei tea ja ma ei arva, et see on isegi õige sellest vaatevinklist neid asju uurida, sest vastasel juhul ministrid peaksid tegema nii, et nad panevad exceli tabelisse kõik erinevad võimalused, et kuidas need toetused võiksid olla jaotatud ja selle järgi otsustavad, et kes on kui palju saanud. Keegi ei tee ju niimoodi ja loomulikult ma lõppkokkuvõttes ei tea, kuidas need toetused on jagunenud» ütleb Repinski.

Ütleme talle, et kõige rohkem said kasu Urmas Laht ja Teet Soormiga seotud Rakvere Farmid - kas see ei kõla veidi kahtlaselt? «Ei oska öelda. Ma ei usu, et nad olid ainult need kaks isikut ja nende firmad selles nimekirjas, kes on toetusi saanud,» vastab Repinski.

Laht näeb aga hoopis, et tema mainet püütakse määrida. «Ma olen seisnud kogu maaelu eest. Et nüüd proovida minu nime nagu määrida, et ma justkui nagu endale teeksin - see on alatu. Mulle tundub, nagu mind tahetakse asjata poriga määrida. Kadedaid on kogu aeg,» ütleb ta.

Asekantsler: seakasvatajad kannatasid kahju

Läheme Maaeluministeeriumisse selgust saama. Seal töötab ja töötas ka eelmiste ministrite ajal asekantsler Marko Gorban. Ta selgitab, et need seakasvatajad, kes olid sattunud kolmandasse tsooni, said sellega suurt kahju. Ja kahju kannatasid nad tema sõnul ka järgmisel aastal, kui olid endiselt kauplemispiirangutega kolmandas tsoonis. Ehk seda riik tema sõnul kompenseerima asuski. «Sinu tootmise kulud on endiselt suuremad, kui sa turult tagasi teenisid,» ütleb ta ja kinnitab, et Lahe pärast seda toetusotsust kindlasti ei tehtud.

Samas Urmas Lahe perefirma Markilo aruannetest suur seakasvatuse kahjum välja ei paista - 2015. aastal oli ettevõte 138 000 euroga hoopis kasumis ja aasta hiljem oli kasuminumber 109 000 eurot.

Tamm: mina määrust ei teinud

Küsime minister Tamme käest, et kui määrusel on tema allkiri, siis peaks ju tema olema see isik, kes vastutab, et seatoetused õigesti jaotati.

«Allkiri on alati see, mille eest minister vastutab,» ütleb ta.

Kuid ta lisab, et eelmine minister oli kõik dokumendid juba Brüsselisse saatnud ning minister Tammel ei olnud antud asjas enam sõnaõigust - lihtsalt tuli Brüsselist saabunud dokumendid allkirjastada.

«Mind kuidagi siduda selle määruse koostamisega - see on alatu laim. Ma ei saanud mitte kuidagi selles osaleda. Ma olen varemgi öelnud, et ma ei sea ühtegi Urmas Kruuse otsust kahtluse alla, olgugi, et seal oleks põhjusi mitmel juhul seda teha. Olen seda ka Martin Repinski puhul teinud - see on see põhimõte, mida ma olen järginud,» ütlebTamm.

Kuid on veel paar näidet, mis ilmestavad Urmas Lahe lähedast seotust ministeeriumiga. Maaeluministriks saades kaotas Tarmo Tamm ära poliitilise nõuniku koha ja lõi selle asemele seitsmest isikust koosneva nõuandva koja. See on iseenesest üpris ootamatu otsus, sest nõuandvaid koosolekuid, kuhu kuuluvad erineva ala spetsialistid, oli niigi ministri graafikus piisavalt. Nõu saamisega ekspertidelt ei oleks tohtinud probleemi olla. Uue nõukoja esimeheks sai aga - üllatus-üllatus - Urmas Laht! Ja tagantjärele tuleb välja, et just Laht oli selle nõukoja moodustamisel ja liikmete leidmisel eestvedajaks.  

«Minu juures ta käib võib-olla kahe kuu jooksul korra ja telefonikõnedega me suhtleme ka võib-olla kuus korra. See on ka täiesti selline, ma ei tea kelle poolt üles õhutatud laim,» räägib Tamm.  «Kui te arvate, et keegi helistab mulle ja ma teen selle järgi otsuseid, siis te olete eksiteel,» ütleb ta. Ja lisab, et Urmas Laht ei mõjuta teda: «Välistatud.»

Laht: seakasvatajad ordenit väärt

On veel üks väike aga. Nimelt saatis minister Repinski kooskõlastusele veel ühe toetuse - tõuaretustoetuse. Ta tõstis oluliselt tõuaretustoetuse määrasid - suisa 6,9 korda suuremaks, kui Maaülikooli spetsialistid olid analüüsi tulemusena varem määraks saanud. Sellest muudatusest sai kõige suuremat kasu Eesti Tõusigade Aretusühistu, mida juhib Urmas Laht. Ei ole midagi parata - tundub, et Urmas Laht ikkagi on väga mõjuvõimas mees. «Siin ongi väga palju erinevaid teemasid kunstlikult kokku pandud. Siin ma küll mingisugust seost ei näe. Tema on üks seakasvataja paljudest,» ütleb asekantsler Gorban.

«Need inimesed, kes praegu proovivad sellest sektorist veel kuidagimoodi läbi närida, et mitte kokku variseda - sellele peaks tegelikult igaühele andma kuldtähe medali, et nad seda on suutnud teha ja oma rahvast kuidagimoodigi toita,» ütleb Laht.  

Tagasi üles