«Radar»: Uskumatu ebapädevus prokuratuuris võis riiki aidanud mehele kriminaalkaristuse tuua Juhtivprokurör: vabandame!

Alustame meie altkäemaksu lugu, mille harukordsust on tunnistanud prokuratuur, justiitsministeerium ning politsei, ühest Jõhvi korterelamust, mis on koduks meie loo peategelasele, 32-aastasele Alar Seppernile. Selleks, et kirjeldada temaga juhtunut, võtab mees intervjuuks kodukontorist kaasa pataka materjale, kust avaneb pilt kolme aasta eest alanud ja seni kestvast uskumatust loost.

Alar Seppern on mitmeid aastaid tegelenud Virumaal ehitusettevõtlusega. Näiteks oli tema ettevõte see, kes paigaldas Eesti esimesed piiripostid. Veel selle aasta augustis andis peaminister Jüri Ratas talle üle ka tänukirja Keskerakonna heaks Virumaal tehtud töö eest.

Ühiskonna silmis pole ta siiski musternäidis. Tema kontol on nii väärteod liiklusrikkumiste eest kui probleemid maksuametiga. Veel tänagi on talle esitatud kahtlustus suuremahulise maksukuriteo eest.

Kuid lugu räägib sellest, kuidas inimene tunneb, et riik on temale antud lubadust murdnud ning talle selja pööranud, hoolimata sellest, et ta aitas paljastada korruptandi.

Loo algus

Ebatavaline lugu sai alguse 2014. aastal Narvas, kui Paju kooli ning õpilaskodu jaoks oli vaja paigaldada evakuatsiooni- ja avariivalgustus. Töö tellijaks Sepperni ettevõttelt oli Narva linn. Töö üleandmisel tekkis aga ootamatu probleem. Sepperni töödele määras linn järelvalve. Selleks sai TADF Ehituse projektijuht Fjodor Sokolov.

Ja ehkki Seppern ütleb, et oli omalt poolt kõik vastavalt projektile teinud, keeldus järelvalvaja Sokolov objekti vastu võtmast. Kujunenud olukorras kutsuti Narva linnavalitsusse kokku koosolek, kus osalesid kõik osapooled.

“Koosoleku mõte oli selline, et meie pidime tõestama projektile vastavust. Nemad pidi vastuväiteid esitama. Ja lõppeski kohtumine mitte millegagi,” räägib Seppern Radarile Narva linnavalitsuse ees.

Kui Sepperni jaoks lõppes koosolek mitte millegagi, siis järelvalvaja Fjodor Sokolov nägi koosoleku järel oma võimalust.

“Peale koosolekut läksime õue ja siinsamas parklas oligi temal poolt esimene kanne tehtud, et ma annaks talle altkäemaksu,” räägib Seppern.

Sokolov pakkus välja, et väikse raha eest pigistab ta järelvalves silma kinni ja ütleb linnale, et kõik on korras. Seppern ei olnud esialgu nõus, kuid otsustas siiski kokku leppida, et tasub Sokolovile ühe protsendi tööde maksumusest ehk 600 eurot.

Et asi ei näeks kahtlane välja, otsustati 600 euro tasumiseks võtta appi kolmas ettevõte - osaühing Patruul koos selle omaniku Andrei Jakovenkoga.

Kuu aega hiljem, 6. Märtsil, kandiski Seppern oma ettevõttelt osaühing Patruulile üle 300 eurot. Neli päeva hiljem veel 100 eurot. Selleks, et Patruul saaks saadud raha edasi järelvalvajale Sokolovile kanda, koostas Sokolov võltsitud arve omakorda OÜ Patruulile, kuhu märgiti konsulatsiooniteenus 600 euro eest. Lootes, et 400 eurost piisab, arvas Seppern, et Sokolov võtab tööd vastu. Kuid nii ei läinud.

“Mees ei jätnud järgi. Mõtlesin, et võtab aru pähe ja võtab tööd vastu, aga ta hakkas objektil jonnima,” meenutab Seppern.

Kohtus politseiga mitu korda

Liigume nüüd aga tagasi päeva, mil Sokolov esmakordselt Seppernilt altkäemaksu nõudis. Tuleb välja, et Seppern teatas kahtlasest tegevusest juba samal päeval Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse vanemuurijat Juri Mihhailovskit, kes oli tema sõber.

“Päev oli möödunud. Ta võttis ühendust minuga ja ütles, et selline asi neile huvi ei paku, kuna summa on väike ja avalik huvi on ka väike,” väidab Seppern.

Saades enda sõnul uskumatu vastuse, ei osanud ta muud peale hakata, kui Sokoloviga asju edasi ajada. Sel hetkel otsustaski Seppern, et tasub osa ehk 400 eurot altkäemaksu, lootuses, et sellest piisab. Kuid nagu teame, ei piisanud. Sepmar pöördus uuesti tuttava politseiniku poole. Ja sai taaskord negatiivse vastuse.

“Saime kokku temaga. Me ei ole ainult telefoni teel temaga sel teemal vestelnud,” räägib Seppern.

Olles saanud politseilt taaskord negatiivse vastuse, võitles Seppern Sokoloviga edasi. Kuna Sokolov nõudis saamata jäänud 200 eurot edasi, pöördus Seppern kolmandat korda politsei poole. Kuid enam mitte Jõhvis asuvasse keskkriminaalbüroosse, vaid sõitis Tallinnasse.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler on asjaga hästi kursis ning asub oma Ida prefektuuri kolleegi kaitsma. Ta kinnitab, et kuigi Seppern kohtus tõesti nende ametnikuga, ei rääkinud ta juhtunust piisavalt konkreetselt. “Politsei andis inimesele teada, et kui asi muutub konkreetsemaks ehk üksikasjad täpsustuvad, siis tulla tagasi. Mitte ei olnud sedasi, et paaril korral on altkäemaksu antud ja nüüd enam ei jõua, ja siis hakkab politsei sellega tegelema - sellist asja olnud ei ole.”

Kuigi Seppern kinnitab Radarile, et tema rääkis tuttavale politseinikule kõigest, lükkab politsei tema väited ümber. Siinkohal jäägu igaühe enda otsustada, kumb pool õigust räägib.

Seppernist saab matkija

Tallinnasse saabudes enam ei viivitatud. Korruptsioonikuritegude büroo hakkas koheselt tegutsema. Viru Maakohus andis kohtumäärusega loa kuriteo matkimiseks ning Alar Seppernile õiguse anda matkijana Fjodor Sokolovile üle allesjäänud pistise osasumma 200 eurot.

Matkimine on Eestis suhteliselt harukordne meetod kurjategijate tabamiseks. Matkijaks saab kedagi teha vaid juhul, kui kohus annab selleks loa. Lisaks on matkimise täpsed asjaolud riigisaladus. Radari omanduses on aga jälitustoimingu protokoll, kus on näha, et Seppern on lubatud matkijaks, eesmärgiga tabada järelvalvaja Fjodor Sokolov.

Olgu siinkohal öeldud, et Tallinnast saadeti asi tagasi Ida talitusele Jõhvi, kus asja hakkas saatuse tahtel menetlema seesama Juri Mihhailovski. Politsei jälgimise all said Seppern ja Sokolov kokku 23. aprillil Sokolovi maja ees. Matkimiseks ette nähtud 200 eurot andis Seppernile politsei. Lisaks varustati Seppern pealtkuulamisaparaadiga.

Kogu toimingut jälgis politsei mõnekümne meetri kaugusel. Matkimise õnnestumisel lubas politsei Seppernil lahkuda.

Mis juhtus edasi, seda Seppern ei tea. Kuid teab Sokolov ise.

“Möödus umbes poolteist tundi. Istusime naisega õhtusöögilauas. Siis tuli löök vastu akent. Visati mingi kaikaga. Lähen välja, seal seisab mingi noormees musta mütsiga. Palub vett. Autoga olevat probleeme. Olen hea inimene, valasin neile. Ja siis, kui käe välja sirutasin, pandi mulle käerauad. Siis mindi majja. Need 200 eurot, mille Alar mulle oli andnud, seisid laua peal,” meenutab Sokolov.

Sokolov räägib, et on ausaim inimene üldse. Ometi tekitab küsimusi mehe otsus Seppernilt raha kättesaamiseks kasutada kolmandat ettevõtet ning võltsitud, väljamõelduid arveid.

“Mulle üldse ei meeldi sellised asjad. Kahjuks olen pidanud Eestis kokku puutuma korruptsiooniga. Pististega. Aga ise pole ma pistist võtnud ega kavatsegi võtta. Selgitan. See raha oli töö eest lasteaedades, mis tekkis Alar Sepperni firma süül. Tavaliselt, kui sellised olukorrad tekivad, palume tellijal, antud juhul linnal, raha oma raamatupidamisest läbi lasta.

Mulle oli üllatus, kui linnavalitsus ütles, et klaarige asi omavahel. Ja et raha ei liiguks päris otse, leppisime Alariga kokku, et arveldus käib läbi kolmanda firma. Kogu lugu.”

Siinkohal on kummaline, et kuigi Sokolov räägib, et sularaha on "puhas pistis", siis ometi nõustus ta viimase osamakse just sularahas vastu võtma. Veel on veider, et Sokolov ütleb, et ta on ka varem sarnast skeemi kasutanud. Lisaks selgub hämmastav tõsiasi Sokolovi pädevuse osas.

“Mul pole üldse litsentsi elektritööde teostamiseks. Pole ka luba järelevalve teostamiseks, pole kunagi olnudki.”

Olgu Fjodor Sokolovi selgitused nii kummalised kui on, võttis politsei mehe tema kodu ukse eest kinni ning talle esitati süüdistus altkäemaksu võtmises ning dokumentide võltsimises.

Politsei ja prokuratuuri lubadused lähevad kaduma

Alar Seppern oli oma töö teinud - ta aitas matkijana tabada korruptandi. Koostöö eest andsid politsei ja prokuratuur mehele lubaduse.

“Mulle lubati, et kuna ma aitan kuriteole matkimisega kaasa, ma kohtupinki ei astu. Seda lubas mulle politsei,” räägib Seppern.

Kuigi lubadusi kinnitavat dokumenti pole, kinnitab Radarile ka politsei, et teatud lubadused said antud. Siiski ei olevat politsei ja prokuratuur lubanud, et Seppern kohtusse ilmuma ei pea, vaid nende sõnul lubati, et tema suhtes küsib prokurör oportuniteeti ehk ei taotle Sepperni karistamist.

Seppern otsustas appi võtta Lextali advokaadi Oliver Nääsi. Mehe, kes kaitseb praegu ka Edgar Savisaart korruptsiooni süüdistuste juhtumis. Seppern anti kohtu alla koos Fjodor Sokolovi ning OÜ Patruul omaniku Andrei Jakovlenkoga, kelle ettevõtte kaudu liikus raha Seppernilt Sokolovile. Kuid üheskoos advokaat Nääsiga märkasid mehed süüdistusaktis midagi, mis näib uskumatuna.

“Kui lugesin, et kahtlustatav olen ka mina, oli see mulle suur üllatus,” meenutab Seppern.

Kuid süüdistuse muudab šokeerivaks asjaolu, et Seppernit süüdistati 600, mitte 400 euro suuruse altkäemaksu andmises. Ehk prokurör oli jätnud kahe silma vahele, et 200 eurot andis Seppern Sokolovile üle matkimise käigus ja need 200 euro pärinesid politseilt.

600 euro suuruse altkäemaksu tasumise teeb süüdistusaktis kummaliseks ka fakt, et prokuratuuril oli olemas ka süüdistuse tegemise ajal Politsei-ja piirivalveameti jälitustoimingu protokoll, kus on selgelt kirjas, et Alar Seppern tegi koostööd politseiga juba alates 2. aprillist 2015 kuni 1. maini samal aastal.

Lisaks on seal selgelt kirjas, et "23. aprill 2015 toimus Narvas kuriteo matkimisel salajane pealtkuulamine ja jäädvustamine."

Et selgust saada, pöördumegi Viru ringkonna prokuratuuri ning süüdistusakti koostanud ringkonnaprokuröri Liina Pikma poole. Ta tunnistab, et selline viga tõesti juhtus.

“Selline viga tõesti juhtus, aga see sai parandatud. Me kõik oleme inimesed,” tõdeb ringkonnaprokurör Liina Pikma.

Viga sai tõesti parandatud. Seda juba järgmisel kohtuistungil, kus kõik osapooled kinnitavad, et 600 euro asemel andis Alar Seppern altkäemaksu siiski 400 eurot. Kuid see viga pole ainus asi, mis prokuröri käitumises ja töös kummastab.

Kõigepealt tunnistab Pikma, et ta polnud enne istungi algust kuulnud midagi ei Sepperni ja politsei varasematest kohtumistest, kus Seppern esmakordselt proovis altkäemaksunõudmisest teatada, ja mis veel kummastavam, Prokurör Pikma tunnistab, et ta polnud midagi kuulnud ka lubadustest, mida politsei kooskõlas prokuratuuriga oli Seppernile lubanud.

“Politsei poolt ei ole mina küll kuulnud, et midagi konkreetset oleks lubatud. Keegi mulle vähemalt pole öelnud, et me lubasime seda või seda,” ütleb Pikma.

Prokuröri vastused on šokeerivad. Kuidas on võimalik, et selline info jõuab menetlust juhtiva prokurörini alles läbi Radari küsimuse. Pikma intervjuu järel juhtub aga midagi ootamatut. Juttu juhtub juhuslikult pealt kuulama maja juhtivprokurör Ene Timmi. Ja meie üllatuseks, lükkab ta Pikma jutu ümber.

“Täpselt nii nagu tavapäraselt, nii ka sellel korral - lubati talle, et prokuratuur ei taotle tema karistamist,” kinnitab Timmi.

Ühtlasi annab juhtivprokurör Timmi hinnangu ka Pikma apsakast esimese süüdistusakti juures, kus Seppernii süüdistati kogu 600 euro suuruse altkäemaksu andmises.

“See on kahetsusväärne. Ma siinkohal vabandan prokuratuuri nimel, ka meie teeme vigu. Inimese jaoks, kellele selline süüdistus esitatakse, selle inimese jaoks on see väga kahetsusväärne. Ma siinkohal vabandan prokuratuuri nimel, ka meie teeme vigu,” lisab Timmi.

Hoolimata sellest, et Liina Pikma polnud enda sõnul teadlik prokuratuuri lubadustest Sepperniile ja politseile, otsustas ta siiski arvestades Seppernii abi taotleda omal käel ikkagi oportuniteeti. Kuid Sepperni ja kaitsja Nääsi sõnul tegi prokurör Pikma veel ühe vea. Nimelt otsustas võinuks Pikma Seppernile oportuniteeti taotleda paragrahvi 205 järgi, mis vältinuks Sepperni jõudmist kohtupinki. Kuid Pikma otsustas oportuniteeti taotleda paragrahvi 202 järgi. Vaatame siinkohal hetkeks seadusesse.

Viiest nõudest tähtsaim ja otsustavaim on viimane ehk viies, mis lubab kohtumenetluse lõpetada, kui puudub avalik meneltushuvi. Kohtu hinnangul aga oli viimane nõue täitmata. Vaatame kohtuprotokolli, kus kohus selgitab:

"Ei saa nõustuda, et antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Üldteada on, et seda liiki kuriteod on avalikkuse kõrge tähelepanu all. Sellised juhtumid leiavad laia kajastamist meedias. Ka konkreetses asjas oli ajakirjanduse huvi asja vastu nii suur, et on isegi viinud prokuröri poolt ajakirjanikele antud kommentaaride tõttu prokuröri suhtes taandamistaotluse esitamiseni."

Ehk kohus viitab siin Põhjaranniku artiklile, mis ilmus eelmise aasta 3. mail. Artiklis annab Pikma käimasoleva kohtuasja kohta intervjuu, selgitades mitmeid erinevaid fakte - rääkides nii oportuniteedist, süüdistuse põhjustest kui ka näiteks Sepperni varasematest kohtumistest politseiga. Pikmad kohus ei taanda ning mainib, et prokurör võinuks Seppernile oportuniteeti küsida teise paragrahvi järgi. Prokuröri apsakad tähendasid aga Sepperni jaoks seda, et esimese astme kohus mõistis ta süüdi altkäemaksu andmises 400 euro eest. Karistuseks rahatrahv 300 eurot ning nõue tasuda kohtukulud. Seppernile tähendas see aga kriminaalkaristust ja 10 000 euro suuruseid advokaadikulusid.

Fjodor Sokolov jäi muuhulgas süüdi altkäemaksu nõudmises ning dokumendi võltsimises. Küll aga jättis kohus rahuldamata Pikma palve kohaldada Sokolovile järelvalveametnikuna töökeeldu.

Kogu juhtunu teeb kurbnaljakaks aga olukord, et probleem sai alguse Narvas asuvast õpilasmajast ja sinna paigaldatud avariivalgustusest, mis täna - pea neli aastat hiljem ilusti töötavad, kuid mille eest tänu Sokolovi tegutsemisele Seppernile kuulunud ettevõtte endiselt tasu pole saanud.

Omapärane on seegi, et järelvalveametnik Sokolov jätkab rõõmsalt tööd.

Tagasi üles