«Radar» Idamaffia kasutab topeltkodanikke ja meil pole õrna aimu, palju Eesti passi omanikke Venemaal elab

Eilne Radar kirjeldas Venemaa kurjategijate piiriülest salakaubavedu ja Eestis toime pandavaid laiahaardelisi petuskeeme, mida aitab jooksutada Eesti ja Vene passi omavate isikute kasutamine. Tuleb välja, et riigil puudub info, palju selliseid topeltkodanikke Venemaal on.

Eile Radari eetris olnud lugu rääkis hästi organiseeritud Venemaa kuritegelikust jõugust, mis nelja aasta jooksul suutis salasuitsudega teenida Eestis vähemalt 2,17 miljonit eurot. Punt tegutses sedavõrd läbimõeldult, et Eesti poole peale piiri äärde olid nad metsa sisse ostnud koguni talu ja rajanud sinna oma staabi. Salasuitsu kõrval tegels grupeering ka laiaulatuslike laenu – ja järelmaksupettustega, mille orki langesid ühtviisi nii Eesti suuremad pangad, väiksemad laenuandjad kui järelmakusga kaupu pakkuvad poed ning mobiilifirmad. Sellega teeniti samuti lühikese ajaga vähemalt 163 000 eurot.

Selliseid skeeme aitas jooksutada asjaolu, et töötegijatena kasutati ära Pihkva oblastis elavaid Eesti ja Vene passi omanikke. Sellistel isikutel on üle piiri liikumine lihtne – ühel pool esitavad ühe ja teisel pool teise passi. Vaja pole viisat ning asjaajamine mõlemas riigis on ka muude asutustega, näiteks laenuandjate ja järelmaksu pakkuvate kauplustega, sujuv.

Sünnijärgselt ei saa passi ära võtta

Selliseid topeltkodanikke elab just ennesõjaaegses Eesti osas ehk Pihkva oblastis Petserimaal üsna palju. Ja ehkki Eesti topeltkodakondsust ei luba, pole see nende jaoks probleem, kuna paljud sealsed elanikud on Eesti kodanike järeltulijad. See tähendab, et tegemist on sünnijärgsete kodanikega, kellelt pole võimalik Eesti passi ära võtta.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Koidu Mesilane ütleb, et riigi seisukohast on iga sünnijärgse kodaniku enda otsustada, kumma kodakondsuse ta valib. “Kuna on kohustus, et mitmikkodakondsust ei tohi olla, siis on inimesel kohustus seadusi järgida. Riik ei ole siin kehtestanud sellist sanktsiooni või sundi, et riik ise ütleb, et võtame sult (kodakondsuse – HS) ära. Inimene peab ise olema seaduskuulekas, tegema selle otsuse enda sees ja valima siis,” ütleb Mesilane.

Kui ta aga ei vali, siis riik Mesilase sõnul midagi teha ei saa, olgu ta topeltkodanik või Radari loo näitel kriminaal. Eesti passi väljastamisest saab keelduda siis, kui tegemist on näiteks naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsusega ja tuleb välja, et isik omab ka teist kodakondsust.

Riik ei tea, palju topelkodanikke Venemaal elab

Probleem ongi selles, et selliseid suure tõenäosusega nö sünnijärgseid topeltkodanikke kasutatakse hoogsalt piiriülestes kriminaalsetes skeemides. Rahvastikuregistri andmetel elab Venemaal 18 700 Eesti kodanikku. Kui palju neist elab näiteks Pihkva oblastis, jätab siseministeeriumi pressiesindaja Merje Klopets täpsustamata.

Ministeeriumi nõunik Mesilane lisab, et andmed selle kohta, palju Eesti kodanikke alaliselt Venemaal elab, ei saa kunagi olla päris täpsed. “Me ei tea tegelikult seda, palju elab Venemaal Eesti kodanikke. Me teame neid Eesti kodanikke, kes on võtnud Eestist Eesti kodaniku dokumendi ja me teame nende elukohta sellel hetkel, kui nad passi võtavad,” selgitab ta.

Mesilane lisab, et kui pass võetakse näiteks kümneks aastaks, siis vahepeal võivad nad kuhugi mujale olla kolinud. “Sellist täpset statistikat ei ole lihtsalt võimalik teha. Me saame inimese kontaktandmed sellel hetkel, kui ta riigiga suhtleb. See on dokumendi taotluse hetkel,” ütleb ta.

Vaata järele ka eilset Radari lugu.

Tagasi üles