«Radar»: Priit Toobal ehitab miljoni eest turismikompleksi... ja matusebüroo Lisatud video!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Nagu ütles kunagi Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid: Toobal neid rahaasju teab! Toona käis see erakonna rahastamise kohta. Pikka aega peasekretärina Keskerakonna rahaasju korraldanud Priit Toobal on nüüd ligi miljon eurot laenu võtnud ning oma vanaema talust ja endisest koolimajast korraliku turismikeskuse arendanud.

“Kui ei ole probleeme erakonna juhtimises, siis ma ei näe põhjust, miks ma peaks oma ametist loobuma. Aga ühel päeval ma kindlasti ei ole Keskerakonna peasekretär, teen mingit muud tööd ja saan sellega edukalt hakkama,” ütles Priit Toobal 2016. aasta 5. aprilli Radaris. Pärast seda kadus 8 aastat Keskerakonna peasekretär olnud Toobal pildilt.

Vaid 21-aastaselt Suure-Jaani vallavolikogu juhiks saanud Toobal on kurikuulus oma skandaalide poolest - kuidagi jõudis tema kätte Hannes Rummu kogu e-maili vahetus, veel poliitikas tegevana kutsus ta sauna 17-aastasi kutte ja kolme aastase katseajaga mõisteti ta vangi keskerakonna kasuks rahaorderi võltsimises. Paar aastat on Toobal elanud Viljandimaal ja arendab seal koduloomatalu, ratsakeskus-külalistemaja ja kiiresti laienevat matuseäri.

Istume Toobaliga hobusesaanis, mille ohjasid hoiab Lätist pärit tallipoiss, kelle Toobal leidis läbi Facebooki. “Kümmekond aastat tagasi ei saanud vanaema talus enam üksi hakkama, kinkis talu mulle ja tegin selle korda. Olen tegelikult ikkagi maapoiss, see Tallinnas käik oli selline tore ekskursioon pealinna, mis kestis mõned aastad,” räägib Toobal saani tagaistmelt.

Seisame Toobali maakodu hoovis. “Püüame siia teha sellist Eesti loomade parki. Meil on kõik need loomad, mis kasvasid vanas Eesti talus. Me ei võta siia eksootilisi loomi. On pardid, haned, kits, lambad, kalkunid, lambad, hobused, jänesed - siga ainult ei saa võtta, sest kardame seakatku, aga kõik ülejäänud küll. Kõik linna- ja maalapsed siis, kes enam vanaemade juures enam loomi ei näe, saavad siia tulla ja vaadata, mis häält teeb lammas.”

Hobusetall on ehitatud Priit Toobali enda ja venna poolt. Kuigi Toobal kasvatab lambaid ka liha pärast, siis oma lammast ta ei söö.

Mis sul jõululaual oli?

“Neist lammastest mitte ükski. Kõik läksid müügiks. Ja ma oma käega pole ühegi oma loomaaia looma elu võtnud. Kõik on surnud vanadusse või on läinud mujale,” lisab Toobal.

Kildu küla koolimaja suleti õpilaste vähesuse tõttu 2016. aastal. Samal aastal ostis hoone Toobal koos oma äripartneriga ja hakkas sinna rajama ratsakeskust ja külalistemaja.

“Kogu see kompleks on siin omavahendite ja laenurahadega tehtud. See ratsakeskus pole saanud sentigi toetusraha.”

“Siin on meil Leedus tehtud 30-kohaline hobusetall. Kui see valmis saab, siis peaks see olema kõige kaasaegsem tall Eestis, automaat söötjad-jootjad.”

Ise galopeerida oskad?
“Oskan.”

Kas ärisoolikas on sul kogu aeg sees olnud?

“Ei ole tegelikult. Seda on tulnud ka õppida. Aga meeldib see töö ka, on huvitav pakkuda omakandi inimestele tööd. Meil on umbes 15 töötajat.”

Mis see laenukoormus siin on?
“Kokku tuleb sinna miljoni kanti. Laenu mõttes on meid aidanud MESS ehk Maaelu Sihtasutus. Kui käisime pankade uste taga,siis esimene küsimus seal oli, et kus teie objekt on, kas Tallinnas või Tartus. Ütlesin, et natuke kaugemal. Siis öeldi, et meie teiega sel teemal edasi ei vestle, et neid ei huvita asjad, mis on kaugel Tallinnast või Tartust. Peavad liiga suureks riskiks. Me ise nii ei arva. Näha on, et inimesed on meid üles leidnud. Detsembris oli meil 28 üritust kokku,” selgitab Toobal.

Sellise kompleksi rajamisse said kaasa võtta just seda teadmist, mida said erakonna peasekretärina. Nagu on Jaanus Karilaid ütelnud - Toobal tunneb rahaasju peensusteni.

“Pigem on kasuks tulnud juhtimisoskus. Kui rahaasjadest rääkida, siis suur erinevus on selles, et siin tuleb ettevõtjana iga euro ise teenida, erakonnas oli ses mõttes lihtsam, et pidi küll suhtlema sponsoritega, aga suurem osa tuli riigieelarvest erakonna arveldusarvele,” ütleb Toobal, kes 2016. aastal määrati paljudele üllatuseks erakondade rahastuse järelvalvekomisjoni liikmeks. Olgugi, et ta oli varasemalt süüdimõistetud Keskerakonna kassaorderite võltsimises.

Intriige on siin elades sul varasemaga võrreldes vähem?
“Sellist mõttetut omavahelist hõõrumist on vähem küll. Äris konkurentsi on muidugi, aga tühja intrigeerimist on küll vähem. See on see, miks mulle siin rohkem meeldib ja miks ma Tallinnasse tagasi ei taha.”

Sa ei nautinud seda?
“Ma ei ütleks, et mulle ei meeldinud minu töö Tallinnas, aga viimased 2-3 aastat olid ikka piisavalt närvesööv.”

Üks viis närvide puhkamiseks on külalistemaja ehitus siinsamas Kildul, 18 kilomeetrit Viljandis. Endised klassiruumid on tehtud tubadeks. Kokku 15 tuba. Nende seas ka mullivanniga sviit.

Jutt vajub muidugi jälle Toobali mineviku peale, mis on kirju kui kihnu mustriga voodikate tema selja taga.
“Ma jälgin muidugi seda, mis toimub poliitikas.”

Erakonna liige oled?
“Erakonna liige olen.”

Välja ei visatud?
“Ei visatud.”

Miks?
“Nüüd pole enam põhjust ka. Kõik mu karistused on kustunud. Võin kandideerida kuhu tahan. Aga seda huvi mul täna tõesti pole.”

Sul oli aastane vangistus kolme aastase katseajaga?
“Jah, mul said aasta lõpu seisuga kõik läbi. On ära kannatatud see aeg.”

Millal käisid Tallinnas viimati üldse?
“Käisin kuu aega tagasi. Peakokale uusi vormirõivaid valimas.”

Kildu keskuse peakokk Raul Leibenau on üks neist kokkadest, kes vabariigi sajandal sünnipäeval presidendi külalistele Tartus suupisteid valmistab.

Ja oleme jõudnud Priit Toobali kõige tulutoovama tegevuse juurde, milleks on tavanditeenus ehk matuste korraldamine. “Meilt hakati küsima peielaudasid sealsamas Kildu keskuses. Ja siis hakkasime mõtlema, et kui on vaja peielauda, siis on järelikult vaja ka hauakaevamist ja järelikult on vaja ka kirstu. Siis Suure-Jaanis üks vana tegija, kes aastakümneid matuseid korraldas, hakkas lõpetama oma vanuse pärast. Turul hakkas tekkima auk ja siis mõtlesime, miks mitte ise seda teenust pakkuda.”

Käid ise ka surnutel järel?

“Jah, vahel kui on kutseid rohkem kui mehi. Algselt kui käivitasime büroo, siis käisimegi ise järel.”

Kuidas emotsionaalselt see töö on?

“On oluline vahe, kust sa surnut tood, kas võtad ilusa pika elu elanud memmekese hooldekodu voodist, kes on rahus oma silmad sulgenud või liiklusõnnetuselt, kus on noored inimesed hukka saanud - siis kipub ikka pisar silmanurka tulema. Olen kuulnud küll, et küll sa lõpuks hakkad võtma seda tööd masinlikult või ilma emotsioonita, aga mina olen esiteks väga emotsionaalne inimene ka ja ei, ma ei võta seda emotsioonideta. Sellepärast teengi seda tööd ise võimalikult vähe.”

Kaevame veel ühe Toobali luukere välja - 2011. aastal hankis sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Ivor Onksjon 455 lehekülge Hannes Rummi elektronkirjavahetust ja edastas need Priit Toobalile ja Lauri Laasile. Selle eest istus Toobal ka kohtu all.

Kas kahetsed seda e-mailide pätsamist?

“Sellega ongi see lugu, et mulle võib ükskõik mida inkrimineerida või öelda, millega ma olen hakkama saanud, aga see on selline asi, et võiks öelda, et ma ei saa aru, milles mul seal süü oli. Ma sellest tõesti aru ei saa. Et kui öeldakse, etkõik seal kohtusaalis olid ühesuguste tuimade nägudega sel hetkel kui loeti ette lõppkaristust, siis tundsin küll, et mulle on liiga tehtud. Ma olen elus igast vigu teinud. Ma ei ole öelnud, et olen pühak ja ilmselt ma ka ei saa selleks. Aga see oli see episood, kus ma ei saanud aru, mis mu süü on.”

Aga Hannes Rummi meilid jõudsid ju sinu kätte?
“Jah, aga…”

Sa ju palusid, et need tuuakse sulle?
“Just, see vaheepisood - kas ma ikka palusin?”

Ei palunud siis?
“Ei palunud, jah.”

Tagasi üles