«Radar»: Allar Levandi: “Kilod on kiiresti tulemas, aga raskesti lahkumas.”

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

30 aastat pärast kuulsat olümpiapronksi elab Allar Levandi tegusat elu. Ta peab Tallinna vanimat spordipoodi, töötab hasartmängufirmas ning rajab koos Urmas Sõõrumaaga kesklinna monumenti “lihtsale soomlasele.” 

Allar, viibime praegu Mustamäe suusahüppetorni juures. Mis tundeid see koht tekitab?

“Siin tegin oma esimesed hüpped. Väga palju treeninghüppeid on siin tehtud. Aga elu läheb edasi kogu aeg. Ma ei käi iga nädal siin ja ei nuta. See on hüppemägi ja kõik.”

Kohe katsetame, kui kõvast kivist su süda tegelikult on. Siin on üks video, mida tahaks, et sa vaataks. Calgary olümpiamängude kahevõistluse finiš.

“Ahnii. Tuleb tuttav ette. Siin tuleb Hippi (Hippolyt Kempf), siis tuleb Schultzi (Klaus Sulzenbacher) ja siis tulen mina mäest alla. Ja ma mäletan, et kui ma laskumise peale sain, siis olin suht kindel, et see üllatus, kolmas koht, tuleb minu jaoks ära. See oli nagu taevane kingitus.”

Kas vaatad tihti seda videot?

“Muidugi mitte.”

On sul endal vähemalt see video olemas?

“Ei ole. Seda näidatakse nii palju, et ma saan isu täis alati. Tahaks juba, et keegi teeks parema tulemuse, et saaksin tahaplaanile hõljuda.”

Olümpiapronksile sõites oli Levandi 24-aastane. Täna, 30 aastat hiljem juhib ta spordikauplust A&T Sport, mis on spetsialiseerunud suusaspordile.

Kaua sul on see pood olnud?

“See peaks olema rekordpood Eestis - vanim spordipood, mis on asunud samas kohas.”

Praegu on väljas umbes 20 grammi lund. Mida sa teed siin poes?

“Jah, eks see on selline nikerdamine. Kui talve pole, siis tuleb midagi muud teha. Näiteks ratast. Eks katsume ellu jääda. Kui head talved olid, siis naljatasime, et ostame terve maja alumise korruse ära, et siis tuleb nagu kaubamaja. Aga elu teeb korrektiive.”

Millal ise viimati suusad alla said?

“Panin jõuga alla kuskil 20. detsembril. Käisin Jõulumäel. Igal aastal detsembris peab käima suusatamas.”

Võhma oli?

“Jah, ega ta harjumatu oli. Kui aasta aega pole suusatatud, siis eks harjumatu oli.”

Muud sporti teed?

“Teen. See on minu mingi kiiks, et ma tahan olla füüsiliselt heas vormis. Eks see kõhu ettekasvamine on asi, millega tuleb võidelda. Lihtsalt see kätte ei tule. Kilod on kiiresti tulemas, aga raskesti lahkumas.”

Hiljuti rajas Allar oma kauplusesse olümpiateemalise muuseuminurgakese. Seal on eksponeeritud teravaninalised ja mustrilise säärega kauboi saapad, mille ta ostis medalivõidu rahade eest.

“2000 Kanada dollarit saime. Ühe ostuna sain oma unistuste saapad. Need teenivad mind tänaseni.”

Ilma liigse tseremoniseerimiseta on eksponeeritud Allari pronksmedal, mille juures lehvib A4, millele vildikaga kirjutatud MEDAL. Jällegi hea näide, et Allari jaoks pole miski püha. Needsamad suusad, millega ta end medalile sõitis, ei ole vastavalt väärtusele konserveeritud vaid tarbeasjad tänaseni. “Neil suuskadel on sidemed vahetatud, sest käin nendega sõitmas tänaseni.”

Lisaks saab mininäitusel uurida olümpiakoondise paraadpintsakut ja CCCP kirjaga vihmakeepi.

Paneme tähele, et Allaril pole üthegi liigutuspisarat ega häälevärinat olnud aegade meenutamisel. “Elu läheb edasi ja ma ei taha kuidagi siia kinni jääda. Oli ja väga tore oli.”

Pood on väga tore, aga tegelikult sa ei tööta seal täisajaga, eks?

“Eks seda oli vist näha, et olin nagu külalisesineja seal. Minu põhitöökoht on hasartmängufirma Paf. Mis natuke ei lähe minu spordiprofiiliga kokku. Aga viimased seitse aastat olen olnud Pafi esindaja Eestis.”

Mis mõttes ei lähe kokku, kas tunned häbi selle pärast?

“Ei, ma ei tunne häbi. Inimesed on harjunud, et olen sport ja… Minu jaoks on ta ikkagi erinev töö.”

Täielikult pole Allar minevikule selga siiski pööranud. Vana koondisekaaslase Ago Markvardtiga käib ta siiani tennist mängimas ja teise endise kolleegi, Magnar Freimuthiga suhtleb ka pidevalt.

“Kui meil torud lähevad katki või vaja kraani vahetada, siis tean une pealt Magnari numbrit.”

Päriselt on sul Magnar Freimuthi number peas?

“Absoluutselt. Markvardti oma ka.”

Vana kool.

“Ma ei ole Bitcoini ja äpi generatsioon vaid see nuputelefoni ja kirjasaatmisgeneratsiooni vahepeale jäänud. Autonumbrid jäävad mul näiteks täitsa haiglaslikult meelde. Minu isa esimene auto oli “39 80 EAB”, näiteks.

Levandi töötab hasartmängufirmas turunduse peal. Iga päev töötab selle nimel, et kaubamärk PAF oleks rohkem tuntud. Lisaks kõigele sellele on ta aga võtnud endale veel ühe kummalise projekti kanda.

“Tuli idee, mis peast ära ei lähe ja kui ta ei lähe ära, siis tuleb see teostada. Nüüd olen saanud ühe meeldiva seltskonna kokku, kes toetab ja kellega koos me siis ausammast lihtsale soomlasele või siis hõimurahvaste sõpruse mälestusmärki teeme.”

Ega see eriliselt mõistlikult ei kõla.

“Minu jaoks kõlab. Tore asi. Dekaad on möödas ja mäletame veel, kuidas soomlased meid siis aitasid ja kuidas nad meid ka praegu aitavad. Üks inimene on öelnud, et me võime siin vigu teha milliseid tahes, aga soomlased hoiavad meid nulli peal ära.”

Eiteakust tulnud ulja ideega suutis Allar nakatada Rotermanni kvartali bossi Urmas Sõõrumaad. Nii ei ole ka juhus, et ausammast, mis pühendatud lihtsale soomlasele, planeeritakse püstitada just Rotermanni.

“Idee on Allari oma ja ma olin vast üks esimesi inimesi, kelle juurde ta tuli. Ja see idee läks mulle poolelt lauselt hinge niimoodi, et polnud vaja rohkem rääkida,” kommenteerib samba sündi Urmas Sõõrumaa.

“Me oleme Allariga pikalt tennist mänginud koos. Ja kui üks helistas teisele kuumal suvepäeval, siis polnud tähtsamat asja kui kähku kott autosse ja tenniseväljakule. Mängud temaga on nii nauditavad. Mõlemad oleme vastupidavuse peal väljas olevad kurnavad tüübid pehmel liivaväljakul. Et sobis meile.”

Allar on ikkagi endine tippsportlane, kumb peale jäi?

“No ega mul seda visadust vähem ei ole. Ma ütlen, et kõik need Eestile kuulsust toonud suusatajad on selles mõttes õnnelikud olnud, et mina ei sattunud omal ajal suusatama. Mul seda jonni ja vastupidavust on looduse poolt antud.”

Siin seinal võiks siis olla suusatamise olümpiamedalite kollektsioon?

“Noh, kui ma iseenda kehalisi eeldusi vaatan, siis on need rohkem suusataja kui poksija omad.”

Levandi ellukutsutud monumendiidee on arenenud nii kaugele, et kokku laekus üheksalt skulptorilt kokku kümme ideed. Veel Eesti 100 sünnipäeva-aasta raames tahetakse kuju Rotermanni püsti saada. Kel huvi ettevõtmist toetada, siis monumendi kohta rohkem infot leitab leheküljelt statue.ee.

Tagasi üles