«Radar» Narvas: Mida narvakad arvavad presidendi sinnakolimisest?

Narvas elab ligi 60 000 elanikku. Ja võib-olla me ei teadvustagi endale sageli, et rahvaarvu poolest peaks Narva kuuluma Eestis kolme kõige olulisema linna hulka. Selleks, et suuruselt kolmas linn Eesti külge integreerida, lubas president Kersti Kaljulaid, et kolib koos oma kantseleiga sügisel kuuks ajaks Narva. Kes teda sinna üldse ootab? Ja mida temalt oodatakse?

Narvakas: “Väga hea, et president siia tuleb. Las vaatab kuidas vanurid elavad. Me ei ela igavalt, vaid lõbusalt”

Radari kahepäevase Narva reisi esimene peatus on Krenholmi tänaval asuv Rahvamaja, mis sumiseb nagu mesitaru. Seda sümboliseerib ka meekärg, mida joonistas majale tänava kunstnik Mehhikost. Rahvamajas tegutseb ligi 1000 inimest. Enamus on pensionärid, siinkohal ukrainlased, venelased, tatarlased ja veel paljud teised rahvused - ligi 20 seltsi.

Iga endise kooli klassiruum on nüüd väike saatkond ja traditsioonide säilitamise koht. Valgevenelaste selts tervitab lauluga ja pakkub “leiba ja soola”. Meie küsimusele, kas presidendi tervitatakse sama soojalt, vastasid seltsi liikmed, et nemad tervitavad iga külalist samamoodi. Valgevene seltsi koori lauljad arvavad, et sellises koduses atmosfääris võib Kersti Kaljulaid inimesena avaneda.

Kõrvalt saalist on kuulda kuidas teeb proovi vanurite koor “Nadezda”. Allkorrusel asuvas spordisaalis harjutavad kaheksa tervisegruppi. Enamus seltside liikmed on Narvas sündinud ja kogu elu siin elanud. Kuid sellest hoolimata austavad nad oma juuri.

Kas on lihtne eestlase jaoks tunda ennast Narvas kodus ja suhelda vabalt inimestega tänavatel või poes?

On küll, väidab endine Narva kolledzi direktor, inimene, kes kirjutas Narvast raamatu ja kes viimastel kohalikel valimistel osales. Just valimiste pärast veetis Katri Raik poolteist kuud tänavatel, et narvakatega suhelda.

“Esimesel päeval oli väga kole. Ma väga kartsin. Aga kokkuvõttes Narva inimesed olid väga sõbralikud. Isegi kui nad ei ole sinuga nõus ja rahul, võib olla n.ö. puu taha  saatis mind iga kümnes inimene ka erinevatel põhjustl, et tal ei ole valimised tähtis või siis üldse midagi teada,” tunnistab Katri Raik ja lisab, et Narva inimene on kannatlik ja sõbralik kui ta temaga korralikut vene keelt räägida.

Presidenti küll oodatakse leiva, soola ja lauluga. Aga kas tõesti keegi ei võtta rohelist värvi täis ämbrit ja ei hakka sellega muru värvima?

Selleks, et presidendi  Narva-elamus oleks autentne peavad ka linnaelanikud mitte üle pingutama. ”Ei tahaks, et Narva puhul oleks sellist efekti nagu Gogolis kirjutatakse “Revisor tuleb” - hoiatab Narva peaarhitekt Ivan Sergejev ja jätkab: “Revisor tuleb ja siis ehitatakse maju nullist ja tehakse Potjomkini külat korraks, et president ikka näeks, et kõik on väga ilus ja koolilapsed on kõik tublid, söövad head toitu, õpivad hästi, kõik on tip-top. Aga kui president on ära läinud siis kõik on tagasi oma päris ellu”.

Narvalased peavad lisaks Kaljulaidile presidendiks ka Simsonit ja Repsi

Selleks, et uurida, kas narvalased teavad, kes on Eesti president, korraldas Radar küsitlused Fama ja Astri ostukeskustes, kus paigaldasime ka stendi erinevate poliitikute pildidega.  Iga kohalik küsitluseks ei sobinud, sest võttegruppi Narvas oleku ajal olid parasjagu vene jõulud, mis tõi üle piiri külalisi Jaanilinnast.

Tuleb välja, et info presidendist liigub siin takistustega. Esimene narvalane Vjatseslav teadis, et Eesti president on naine, aga ei teadnud kuidas ta välja näeb ja näitas Kadri Simsonile. Samale inimesele näitas ka järgmine inimene. Kui Vladislav sai teada, et see on vale variant, järgmisena ta valis Mailis Repsi pilti. Ka proua Raisa arvas, et Kersti Kaljulaid näeb haridusministri moodi välja. Proua üllatas, kui sai teada, et pilt on vale. Presidendi nime ta ka ei mäletanud. Mitu kohalikud tundsid pildi pealt Yana Toomi kohe ära, üks isegi teadis palju tal lapsi on. Paljudel õnnestus siiski test läbida ja nad teadsid, kuidas Eesti president välja näeb ja mis ta nimi on.  

Narvalaste muretest: “sooviks, et president pööras tähelepanu sellele, mida teeb KOV, kohalikud saadikud...kuhu lähevad linnarahad”

Linna elanikud ei karda jagada oma muresid, mida nad tahaksid presidendile rääkida. Narvas on palju ajaloomonumente, hoonesid, mida vajavad restaureerimist, näiteks paarkümmend aastad elutu seisnud Vassili Gerasimovi klubihoone. Miskipärast sinna pole veel linnavõimu käed ulatanud. Ukraina seltsi esindaja arvab, et probleem võiks olla ametnike tegevuste mitteläbipaistvuses: “Ma arvan, et president peaks kuulama ja kontrollima meie omavalitsust Narvas. Ausalt öeldes, sealt kõiki peaks ära ajama ja võtta tööle vastutustundelisi ja ausaid inimesi, kes ei hakka raha varastama ja seda enda tasku panema,” arvab Jana.

“Linnajuhtidel peaks olema natukene rohkem selgroogu,” arvab Narva linnavolikogu liige Katri Raik.

Narva soovitab

Palju kuu aja jooksul Narvas president puhata saab, ei kujuta ette, sest kohalikud pakuvad talle rikkalikku kava, kuhu president võiks pilgu peale visata. Näiteks, Narva-Jõesuu, bastionid, pargid, hoovid, vanadekodu, poed, jne. Pakutakse ka miinimupalga eest kuu aja jooksul hakkamasaamist.

Kui president kolib Narva siis ta kindlasti peab külastam Ro-Ro Artklubi mis on tuntud loomeinimeste koht linnas. Siin saab juua kohvi ja vaadata Venemaad, mis on üle jõe. Ro-Ro klubi omanik Roman Boiko on valmis pakkuma autentset kultuurielamust. Peale kohalike staaride käivad Ro-Ros ka sageli välismaa artistid - mitte küll eriti kaugelt, vaid üle jõe. Ta sovitab vaadata kohalikke poisse - bändid "Tam i tut" ja  "Insect".

“Ma kindlasti tahaks, et sel ajal kui ta siin on, et me korraldaks poeetilist õhtut. Proovime poliitikas üldse mitte rääkida,” naerab Roman.

Kas tuleb tolku?

Palju presidendi kolimine maksumaksja jaoks maksma läheb pole veel teada, ka pole teada ametliku kava ja kas riigipea julgeb linna tänavatele minna. Kantselei tegeleb hetkel Eesti sada pidustuste ettevalmistusega ega ole saanud mahti väga Narva projekti peale mõelda. Aga kas tuleb Narva kolimisest  tolku ja mida võib riigipea narvakatest tänaval kuulda?

Narva kolledži direktor Kristina Kallas: “Ma kunagi lugesin Poola linnapea kohta. Ta otsustas linnapeaks saada ja selleks, et inimestega tuttavaks saada, tassis ta diivani peaväljakule ja siis istus igapäev seal diivani peal ja inimesed kes kõik mööda kõndisid, ta suhtles nendega. Ma ei tea, et kas president peaks  mingi diivani Peetri platsile Narvas tassima ja seal inimestega kohtuma. Aga mingi viis peaks, et narvakatega suhelda tekkima, sest see ei saa ola nelja seina vahel, sest inimesed ametlike asutuste juurde loomulikul teel ei kõnni.”

Narva peaarhitekt Ivan Sergejev aga mõtleb positiivses suunas.

“Ma arvan sellest on juba tolku. Ta ei ole veel tulnud, aga tolk juba olemas, kõik juba räägivad sellest,” on Sergejev veendunud, et presidendi plaan on Narvale kasulik juba praegu.

Ta arvab, et Narvaga ongi see teema, et mida rohkem me sellest linnast räägime, seda parem.