«Radar»: Kuidas Narvat päästa? Kultuuriinimesed pakuvad lahendusi!

Selle aasta sügisel kolib president koos oma kantseleiga Narva. Radar uuris sealsetelt kultuuriinimestelt, kuidas peaks president narvalastega suhtlema ning milline võiks olla Nava pääsetee?

«Retsept on lihtne: stabiilsus ja regulaarsus», nii väidab Narva BAZAR aruteludepäeva korraldaja Valerija Lavrova. Tema sõnul, kui president tuleks piirilinna regulaarselt, siis «kodu» oleks alati korras. Elada Narvas terve kuu aega polegi vaja. Lisaks sellele on presidendi kantselei kolimine ka kulukas.

«Ma usun, et kui on plaanis olla terve kuu Narvas, siis selle kuu jooksul ma tulen Narva 10 korda või iga nädal. Ja järgmine kuu on Viljandimaa, ja järgmine Tartumaa. Et selline plaan, et iga linn või maakond teab, et selle kuu jooksul on rohkem fookuses nemad, nendega tegeletakse, neil on aeg nende küsimuste lahendamiseks, siis on rohkem mõju».

«President ei saa niisama nagu Jõuluvana oma majas istuda ja siis igaüks tuleb ja küsib midagi,» usub Lavrova

Kuid kuidas president rahvani tuua?

Selleks, et arutelu inimestega õnnestuks peaks tema sõnul presidendi ja inimeste vahel olema tark moderaator.

«Ma ei ole üldse näinud maailmas sellist võimalust kui suur poliitik või suur tegelane saab inimestega lihtsalt suhelda», tunnistab arvamusfestivali korraldaja.

Valerija pidevalt tegeleb arutelu korraldamisega Narvas, seega oskab ta kohe rääkida ka võimalikest riskidest. Näiteks, kuidas see tehnilise poole pealt hakkab välja nägema? Kas presidendile edastatakse küsimusi paberil  või muud moodi?

«Üks asi on keel: kes seda tõlgib, kus see toimub, kui kaua see toimub, kus see toimub, kui kaua see toimub, kui avalik see suhtlemine on? Ta ei saa niisama nagu Jõuluvana majas istuda ja siis igaüks tuleb ja küsib midagi. See on võimatu,» tunnistab korraldaja, kelle arvates narvakate ja presidendi vaheline arutelu võiks toimuda avaliku platvormi kujul.

Narvat võib päästa kreatiivsus

«Võimalik, et tuleb teha sellised rahvakoosolekud ja intregeerida rahvast, kuulata mida nad räägivad, kes räägivad ja pärast kutsuda neid enda juurde vastuvõtule ja rääkida pikemalt,» pakub Narva muuseumi töötaja Andres Toode.

Narva muuseumi töötaja arvab, et kultuurilise mitmekesisuse tekkimine oleks üks Narva arendusteedest.

«Me oleme üsna monokultuurne linn ja sellist teistsugust kultuuri tükitakse võtma pigem kui sellist häirivat faktorit. Tahaks rahulikult oma elu elada, aga näed tulevad siia igasugused. Selles mõttes, võiks Narva olla huvitav linn ka kreatiivsetele inimestele. Kui nemad ükskord siia tulevad, siis see võiks Narva päästa küll,» loodab Andres Toode

Loe ka neid

Tagasi üles