«Radar»: Taavi Kotka: «Noored ei taha kuuldagi midagi liisingust, laenust ja oma kodu ostmisest.» Kuidas saada 3 minutiga 50 000 eurot?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

280 000 eurot, 400 000 eurot, pool miljonit - need on summad, mille järele läksid Eesti idufirmad Skandinaavia suurimale tehnoloogiakonverentsile Slush. «Radar» saatis eestlasi Helsingis toimunud messil ning nägi, kuidas üks õnnelik kaasmaalane kõigest kolmeminutilise ettekande eest 50 000 dollarit teenis.

Saaremaalt pärit 34-aastane Märt Aro on kümme aastat püüdnud läbi lüüa idufirmanduses. Tema projekt DreamApply on tema enda sõnul Eesti kõige vähemtuntum edukas startup. DreamApply aitab tudengitel valida omale sobiv ülikool. Märt Aro nagu kümned teised Eesti idufirmad läksid novembri viimasel neljapäeval Helsingisse.

Taavi Kotka: «Noored ei taha kuuldagi midagi liisingust, laenust ja oma kodu ostmisest.»

«Ootusärevus on suur,» ütleb Märt hommikul kell 7.45 istudes laevas, mille vöör on suunatud Soome.

«See on Põhjamaade kõige suurem konverents, kus osaleda,» ütleb Slushi kirjeldamiseks tuntud Eesti ettevõtja Karoli Hindriks. Tema ettevõte Jobbatical sai neli aastat tagasi alguse just siin iga-aastasel üritusel. Selle ajaga on Hindriks suutnud kaasata kaheksa miljoni eurot investorite raha.

Siin on sadakond eestlast ja kakskümmend Eesti startupi ehk idufirmat, kõik eesmärgiga saada tähelepanu, kliente või investoreid. Investoreid on Slushil kokku üle saja. Näiteks eelmise aasta konverentsi järgselt tehti Slushil osalenud ettevõtetesse investeeringuid 200 miljoni euro eest.

Üks suhteliselt noor ettevõte Eestist on ämmaemandate nõuandeliin Callmidwife. Seda firmat esindab Slushil Barbara Haage. Barbara tunnistab, et ta pole jõudnud teha kodutööd selle kohta, kes investoritest siin kohal on.

«Ma tulin siia ka võistlema. Nii et minu eeltöö on läinud sellele, et oma esitlust lihvida. Mul algab paari tunni pärast pitch, kus pean esinema žürii ees. Seal on auhinnafond, mille peaauhinnaks on 200 000 dollarit,» selgitab Haage.

Pitchimine on oma äriidee avalik tutvustamine. Sellest on tehtud Slushil eraldi auhindadega spordiala. Enne veel kui näeme seda, kas Barbaral õnnestus võita pitchimise peavõit 200 000 dollarit, lubage tutvustada verinoort idufirmat Ordly ja selle juhti Indre Solodovi.

«Me tulime siia oma boksiga. Boksi ülespanek maksis 800 eurot, pluss piletid. Tulime siia viiekesi, nii et kokku 1800-eurone investeering,» räägib Solodov.

Ordly on 2 kuud vana tarkvara, mis aitab inimestel teha restoranides tellimusi näiteks läbi Facebook Messengeri.

Loodan saada uusi äritutvusi ja investeeringuid. Oleme mõtlenud, et meil on vaja circa 470 000. Selle raha eest ehitame kuue kuu jooksul lõpuni mõned asjad, mis pooleli ja hakkame kliente sisseostma,« selgitab Solodov.

Märt, kellega laevas juba juttu tegime, on koridori peal võtnud oma haardesse 20-aastase investorikogemusega Benoit Wirzi. Märt on harjutanud tuhandeid kordi, kuidas inglise keeles oma äri tutvustada.

Järgmiseks näitab Märt meistriklassi ja ei pea paljuks ujuda Stuart Pattonile külje alla keset viimase lõunapausi. Patton on HongKongis tegutsev haridusvaldkonna ärimees ehk täpipealt see, keda Märdil vaja.

Vestlus kestab nii kaua, et forell härra Pattoni saia peal hakkab nurkadest ülespoole koolduma.

«Ma ei teadnud enne Eesti kohta mitte midagi. Aga hiljuti jõudis teie e-residentsuse programmi info ka Hong Kongi meediasse. See tundub väga põnev,» räägib Stuart Patton.

Patton toob meid huvitava teemani. Kui vaadata, siis Eesti startupid tegelevad siin peamiselt rahvaste rändega. Kas see on startupinduse uus kuum teema?

«Maailm muutub üha globaalsemaks. Inimesed ei ole enam ühe koha küljes kinni. Viimased generatsioonid ei taha kuuldagi midagi liisingust, laenust ja oma kodu ostmisest. Mõeldakse rohkem sellele, et kolm aastat elan Kanadas, pärast seda kolm aastat Jaapanis või Singapuris. Kogu mass tiirutab ja nad vajavad teenuseid. On täiesti normaalne, et startupid on selle nishi üles leidnud,» põhjendab Eesti it-visionäär Taavi Kotka.

«Riik peab muutuma teenusepakkujaks. Et inimesed tahaks siia tulla, et nad tahaks sinu riigis ettevõtteid ehitada ja lapsi kasvatada,» sekundeerib Karoli Hindriks.

«Sa pead aru saama, et sa oma toodete ja teenustega saad olla piiride ülene. Saad olla osa uuest trendist. Kui sa oma tooted ja teenused õigesse kohta maha istutad, tuleb ka rikkus,» ütleb Kotka.

Taxify asutaja Markus Villig Slushi laval.

FOTO: «Radar» / Kanal 2

Üks, kelle firma töötajad elavad ja töötavad võõrsil lühikesi perioode, on Slushi pealaval esinenud Taxify juht Markus Villig.

«Me oleme nelja aastaga laienenud kahekümnesse riiki ja meil on pidevalt inimesi, kes vahetavad kontoreid. Alustas Londoni kontoris, kolis Prantsusmaale või Austraaliasse. Nii et inimesed pidevalt liiguvad ringi,» ütleb Villig.

Aga nüüd tagasi meie kangelaste juurde. Kontrollime, kuidas läheb restoranis messengerist tellimise ettevõttel Ordly.

«Ootasime vähemat. Aga siin on selline atmosfäär juba üleval, et inimesed tulevad, ajavad juttu ja otsivad partnerit või investeerimisvõimalust. Kõige huvitavam on see, et kolm investorit olid huvitatud ja jätkame nendega edasi. Profiililt on nad pereinvestorid. Üks Soomest ja teine Silicon Valleyst,» ütleb Indre Solodov.

Ämmaemandate nõuandeportaali Callmidwife juht Barbara peab oma senise elu võibolla tähtsaimat kõnet. Selle kõne hind on 200 000 dollarit. Kui ta suudab zhüriile meeldida oma äri kirjeldava jutuga, siis kaasneb sellega võit. Pitch kestab kolm minutit ja siis... 15 minutit hiljem antakse teada võitjad. Callmidwife võidab teise koha!

Palju õnne, mis juhtus?

Barbara Haage: Aitäh! Harjutasin intensiivselt kaks nädalat ja sain auhinnaks 50 000 dollarit.

Näha on huvi tõusu Callmidwife´i suunal. Skandinaavia investor läheneb Barbarake, et enne tulemuste teatavaks tegemist oma olemasolust märku anda.

Barbara võtab kiiresti telefoni, et saata oma ülemusele rõõmusõnum - investorite rahaga kaasneb alati kohustus anda ära osalus oma firmas, see võidetud 50 000 dollarit on aga ilma igasuguse kohustuseta.

DreamApply Märt ühtegi konkreetset diili Slushil ei sõlminud, ise võtab ta kasu kokku nii.

«Konverentsidel tavaliselt ei ole kohe käegakatsutavat kasu. Palju uut infot on - pea lõhkeb varsti uuest infost. See on tunne, mida kui tunned, siis tähendab, et on konverents läinud asja ette,» lõpetab Märt Aro.

Tagasi üles