«Radar»: Kuidas jõudsid Pius ja Kalmet poole Euroopa teleauditooriumi ette? Lisatud video reklaamide valmimisest!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Henrik Kalmet võtab vastu sünnituse ja sööb samal ajal rahulikult šokolaadikomme. Hanna Martinson viskab vend Piusi kodust välja. See istub rõdu alla maha ja hakkab mugima samuti šokolaadikomme. Kõik see toimub Kadriorus, aga seda vaatab pool Euroopat. Kuidas nii? Need on kaks näidet uuest kiirelt kasvavast Eesti ekspordiartiklist - reklaamide tootmisteenus.

Üks peamiseid mootoreid Eesti reklaamitegijate väljaspoole müümisel on rezhisöör ja produtsent Nikolai Mihailishin, kes oli ka mainitud Rieseni magusareklaamide peamine taustajõud.

„Tööde sissetoomine on ikka ikka puhas turundus ja kontaktreiside tegemine. Käin neid töid otsimas mööda Euroopat. On ka nii, et sõna otseses mõttes seljakott seljas koputan ustele. Need projektid on üldjuhul suurusjärgus 50 000 – 500 000 eurot. Mõnikord ka rohkem,“ räägib Mihailshin.

Et saada aimu mahtudest, siis Mihailishini loodud produktsioonifirma Münchausen on avanud oma tütarettevõtted ja filiaalid ka Lätis ja Hispaanias.

Teine rahvusvaheline reklaamitegija on Evelin Soosaar-Penttilä, kes juhib produktsioonifirmat Stellar, kes on näiteks teinud reklaame Euroopa suurimale odavpoeketile Lidl. Viimane Stellari suurtöö oli Suurbritannia turule suunatud Lenori reklaam, mille tellis maailma suurim tarbekaupade tootja Procter & Gamble.  Soosaar-Penttiläl tuleb just kohtumine Soome produtsendiga, kes talt tööd tellib.

„Tellin eestlaste käest, sest peame rahvusvahelisel turul väed ühendama,“ selgitab Daniel Kuitunen, kes Soosaar-Penttiläga asju hakkab ajama. „Mul on Evelini vaja, et mu töö paremini sujuks. Evelin on väga kompetentne produtsent.“

Kui hea on Eesti reklaaminduse ja filminduse tehniline pool?

„Väga hea. Me ei tuleks siia, kui me ei saaks siin teostada oma üpris keerulisi ja nõudlikke ideid,“ kommenteerib Kuitunen.

Produtsent Mihailishin jahutab nüüd meie usku Eesti erilisusesse. Tuleb välja läbi kaamerasilma meil teiste ida-euroopa riikide ees konkurentsieelist ei ole.

„Me konkureerime kogu ülejäänud Ida-Euroopaga. Aga meil pole võrreldes teistega midagi väga erilist pakkuda. Meil pole mägesid, meil ei ole visuaalset mastaapi, mida on palju lihtsam leida Lõuna-Euroopa riikides. Meil võib tunduda, et Tallinn on suur linn, aga muu Euroopaga võrreldes ja isegi Riiaga võrreldes on see üsna väikene linn.

Üks, millega eestlased on silma paistnud, on Eestis tehtud autoreklaamid. Siin on tehtud kümmekod autoreklaami maailma kõvematele automarkidele. Hämmastav, aga ka siia loosse jõuab sisse metsade lageraie probleem.

“Mis muret teeb, on meie metsamajandamine. Autoreklaame teatud teelõikudel, mis olid väga ilusad, siis need teeäärsed alad on lihtsalt ära hävitatud. Kui mingites regioonides lendasid drooniga metsa kohale, siis oli rohkem metsa. Praegu on aga väga ära hakitud,“ selgitab Mihailishin.

Nii et riigi metsamajandamine jätab jälje ka teistesse tööstustesse - näiteks reklaamindus. Aga mingi eelis peab meil ometi olema. Äkki on need meie näitlejad? Seda küsime Terje Kissa käest, kes on üle viie aasta korraldanud castinguid ehk aidanud valida reklaami- ja filmitegijatele näitlejaid - nii professionaalseid kui amatööre.

„Suuremal määral me teemegi castinguid välismaale. Miks nad siis võtavad meiega ühendust on see, et Euroopas tänapäeval lennutada inimest ühte või teise riiki ei ole keeruline ega finantsiliselt võimatu. Kui produktsioonifirma võtab kohalikult castinguagentuurilt töö, siis tihti juhtub, et nad saavad ikka samu nägusid. Samad näitlejad, samad talendid. Ehk seal tekib see, et näitleja on ühes reklaamis ja viie sekundi pärast on ta järgmises reklaamis. Ja siis ongi, et pöördutakse teiste castinguagentuuride poole väljaspool nende enda riiki,“ räägib Terje Kissa.

Näitlejaotsing võib tunduda tühine töö, kuid nii se ei ole. Laseme numbritel rääkida - Kissa juhitav Icon agentuuri kolme suvekuu käive oli näiteks 300 000 eurot.

“Oleme teinud castinguid Saksa, Suurbritanniasse, Venemaale, Soome, Rootsi, Taani… kuhu veel?”

Näiteks ka Poola, Indiasse ja Hiina. Sealt ka üks Honda reklaam, kus esines Eesti harrastusnäitleja. Lisaks on aidanud Icon osatäitjaid valida ka näiteks eBay telereklaamile.

Üks Eesti trump on reklaamirezhisöörid. Saime kokku Arun Tammega, kes oli loo alguses kirjeldatud Saksa Riesen šokolaadi reklaamide lavastajaks. Koos Andres Kõpperiga, kes on pigem tuntud kui muusik Noep, tegi Arun Tamm kunagi valmis ka mängufilmi “Vasaku jala reede”. Kõnnime Aruniga Kadrioru uusarenduse majade vahel.

“Siin me filmisime siis Rieseni šokolaadi reklaami. Koha valisime välja selle järgi, et taustal tekivad sügavused, mis kliendile väga meeldis. Kogu kvartal oli meie reklaami teenistuses.”

Reklaam ise on vaid üks kaader ja vaevalt mõni sekund pikk, aga töö selle taga on ebapropotsionaalselt suur.

“Protsess oli pikk. Seal oli veel teisi režisööre, kes osalesid konkursil. Lõpuks läks selline välja, et läksime Saksamaale, kohtusime agentuuriga ja ka siis polnud me kindlad, et see töö on meie oma. Sellele lisandus 20-leheküljeline loo analüüs ja alles hiljem saime teada, et oleme töö võitnud. Kuskil kaks kuud võttis aega, et seda ühte kaadrit teha,” räägib Arun Tamm, kuidas sündis ühestseeniline Rieseni reklaam.

Pärast seda sai Arun Tammest Saksa produktsioonimaja Froelich Managment üks režisööridest, keda nad oma reklaamiklientidele samamoodi välja pakuvad nagu castinguagentuurid näitlejaid. Pealtnäha soe koht, aga tegelikult peab Arun end igapäevaselt tõestama rohkem kui meie oma töökohtadel ja tööd tulevad temani ainult läbi pidevalt konkureerides.

„Näiteks nüüd Venemaal kui tegin tööd, siis sain teada, et ühele tööle kandideeris 20 režisööri, millest omakorda sõeluti välja viis ja sellest viiest sain mina selle töö,“ kirjeldab Tamm oma igapäeva rasket elu.

Lisaks Tammele teevad välismaal suuri tegusid mitmed Eesti lavastajad. Näiteks Tartust pärit Andzei Matsukevits, kes tegi hiljuti Aasias BMW reklaami.

“Tegelikult on meil väga professionaalne filmitegemine käinud siin pikka aega. Eestlased ei ole lihtsalt enda reklaamimises väga head,” selgitab Soosaar-Penttilä. “Ma näen seda, et suurem rahvusvahelistumine on toimunud viimase viie aasta jooksul. Noorem põlvkond filmi- ja reklaamiprodutsente julgeb minna välja ja luua kontakte ja kutsuda inimesi siia filmima. Kõik ju teenivad oma igapäevast leiba ja elatist sellest, aga see on ka ikkagi võimalus õppida ja teha midagi rohkemat,” ütleb Soosaar-Penttilä.

Kuidas see kõik võimalik on? Võtame siit loost kaasa motiveeriva mõtte, mille võiksime kõik juba homme oma töö motoks võtta.

“Üks esimesi töid, mille tegime, tegime Soome. Sealt tuli meile vastukaja: “Hea töö toob uusi töid”. Sellest oleme me ka lähtunud – näe vaeva, küll siis tulevad ka uued tööd,” lõpetab Terje Kissa.

Tagasi üles