«Radar»: Mihhail Kõlvart elab Korea traditsioonide kohaselt koos isaga Lisatud video!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Valimistel rekordiliselt 25 000 häält saanud Mihhail Kõlvart lubas «Radari» kaamera oma koju. Korea traditsioonide kohaselt elab ta koos oma isa Üloga.  «See oli kuidagi iseenesest mõistetav,» ütleb Kõlvart eestlaste jaoks ebaharlikku peremudelit selgitades.

Kell on kuus hommikul. Tavapäraselt alustab Mihhail Kõlvart sel ajal päeva trenniga. 

Taekwondo pole ainus idamaine pärand, mida koreajuurtega Mihhail järgib. Kui palju temas on korealast ja kui palju eestlast, saame teada järgmise loo jooksul, mil 25 000 häält kogunud poliitik võtab kaasa meid koosolekutele, koalitsiooni läbirääkimistele, hommikusöögile ja Eesti kõige lahedamasse Korea restorani. 

Mitte kõik eesti pered ei ela koos oma vanematega. Et Mihhail elab koos oma isa Üloga, on üks osa Korea tradtsioonidest. Ülo on eestlane, kuid tema naine ja Mihhaili ema Liidia oli korealanna. 

«Ema ja isa elasid koos minuga - see oli kuidagi iseenesest mõistetav,» ütleb Kõlvart.

Mitte kõik ei olnud Kõlvartist alguses sedavõrd vaimustunud kui Savisaar. Volikogus kasutas opositsioon sageli ära tema kehva eesti keele oskust ja algaja abilinnapea teadmatust. Teda peedistati kõvasti. Isegi rünnati. 

«Ma olin uus inimene. Paljude inimeste arvates oli minu valimine imelik. Ma sain 2009. Aastal ootamatult volikokku. Olin päris aktiivne seal ja siis, ma arvan, pani Edgar tähele, et on selline mees olemas.» Ja lisab: «Mul on kaks poliitilist õpetajat - Edgar Savisaar ja Yana Toom.»

Vene häälte pärast läheb teil nüüd Edgar Savisaare ja Yana Toomiga rebimiseks?

«Ma ausalt öeldes ei mõelnud selle peale. Poliitikuid on palju vähem kui valijaid ja on ainult üks võimalus konkureerida - see on Euroopa parlamendi valimised. Kõik ülejäänud valimised on korraldatud sellisel viisil, et me ei kandideeri ühes ringkonnas. Aga meil on ka selline kogemus - eelmistel KOV valimistel kandideerisime mõlemad Põhja-Tallinnas ja saime 5000 häält.»

Kui sa linnavalitsusse tööle läksid, oli su eesti keel kehv.

«Pean tunnistama, et tahaks, et mu eesti keel oleks veel parem. Ma olen mõelnud minna eesti keele kursustele, aga pole leidnud aega selleks. Alguses võtsin rünnakuid enda suhtes väga isiklikult, aga siis tuli lihtne arusaam, et kahjuks tihti kedagi ei huvita, mis on see tegelik olukord ja kus on õigus ja õiglus. Aga samas peab poliitikul säilima idealism, ilma selleta ei ole mõtet seda tööd teha.»

Kõlvart tuli abilinnapeaks Yana Toomi asemel, kes 2011. aasta Riigikogu valimistel valituks osutuks. Niisamuti valiti ka Kõlvart Riigikokku, kuid ta soovis võtta vastu Savisaare pakkumise asuda abilinnapeaks kultuuri, spordi ja hariduse alal. 

«Praegu on imelik sellest rääkida. Ütleme nii, et kõik minu lähedased olid selle vastu. Mäletan, et ema oli selle vastu. Ta ütles ühe lause - ta ei tahaks, aga ta saab aru, et otsustan mina ja ta teab, mida ma otsustan. Kui algas tõeline elu siin linnavalitsuses, siis oli mul ka selliseid mõtteid, et see ei olnud hea valik ikkagi.»

Mis su õde arvas valikust? Ta käis Yana Toomiga koos ülikoolis.

«Jah, ta oli ka selle vastu. Nad kõik olid selle vastu.»

Miks ema vastu oli?

«Ma arvan, et kogenud inimesena kujutas ta ette, mida see elu tähendab. Ja tegelikult tuligi välja, et see koormus ja pinge, rünnakud minu vastu, ta sai seda ka isiklikult tunda.»

Kas ema oli see, kes kutsus su Keskerakonda?

«Ei saa öelda, et tema kutsus. Ema, olles ühiskondlik tegelane, suhtles poliitikutega ja esimesed tutvused tulid küll tema kaudu.»

Sa teietasid ema elu lõpuni.

«Jah, ma väga tihti kutsusin teda Liidia Grigorevna. See oli selline… siin oli lugupidamine ja armastus kui ka väike osa ka nalja. Kuna ta oli kogu aeg ülemus, siis me õega rääkisime, et ta on ka peres suur ülemus.»

Keskerakond kohtus koalitsiooni läbirääkimisteks erinevate parteidega, kolmapäeval Sotsidega. Mingit otsest vajadust neil koalitsioonipartnerit leida pole, kuid siiski kombatakse üksteist. 

Koalitsioonikõneluste laua taga istuvad keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid. 

Marii Karell: «Rainer Vakra, teil ei ole küll kindlasti mingeid erimeelsusi, kuna sa oled endine Keskerakondlane.»

Vakra: «Jah, ja Miša on ju endine sots kui te veel ei teadnud!»

«Ei, oleme täpsed - Mihhail ei olnud sots. Ta lihtsalt sattus korra valesse nimekirja,» lõõbib Mihhail Korb heatujuliselt.

Eelmisel suvel kui Keskerakonnas kääris ja käis võimuvõitlus, oli Mihhail Kõlvart üks viimaseid, kes Repsi, Simsoni ja Ratase leerile «jah» ütles. 

«See oli väga raske valik, sest ma olen pärit ida kultuurist ja minu jaoks oli alati väga tähtis lugupidamine vanemate ja õpetajate vastu. On raske tegeleda poliitikaga kui see ei lähe kokku sinu üldfilosoofia ja põhimõtetega. Siis sa ei leia lihtsalt seda sisemist ressurssi, et töötada ja võidelda. Kunagi ma otsustasin enda jaoks, et kui tuleb selline väga põhimõtteline vastuolu, siis ma loobun üldse.»

Kaalusid eelmisel suvel tõsiselt loobumist?

«Jah, see oli see hetk.»

Sa nägid ise, kuidas Savisaar ei olnud professionaalselt seal, kus ta pidi olema. Ta ei saanud tööülesannetega hakkama. Ta unustas asju ära, vahel jäi koosolekul magama.

«Ütleme nii, et Edgar Savisaar on jätkuvalt unikaalne inimene ja tal on ikkagi väga suur potentsiaal, et… Ma ei tea, kui palju on meil selliseid poliitikuid, kellel oleks selline potentsiaal. Suurte inimeste ja suurte asjadega on nii, et mõnikord me suudame seda hinnata kui on tekkinud distants. Arvan, et objektiivse hinnangu talle saavad anda inimesed mõnekümne aasta pärast.»

Lasnamäe populaarseim isik viib meid lõunale Lasnamäe tornmajas asuvasse Korea söögikohta Annön. Seda peavad Kõlvarti sugulased. Kõlvart soovitab võtta suppi ja salateid. «Korealased söövad alati nii, et laud on salateid täis,» räägib Kõlvart. Restorani nimi Annön tähendab tõlkes tere. See ja taekwondoga seotud väljendid on ühed vähesed, mida Kõlvart korea keeles valdab. 

Kõlvart on tuntud venekeelse hariduse pooldajana Eestis. Valitsuse koalitsioonileppesse suruti Keskerakonna poolt sisse muuhulgas punkt, mis lubab kolmel Tallinna gümnaasiumil eritingimuste alusel vene keeles õppida kui kohalik omavalitsus ehk siis Tallinna linn ja täpsemalt abilinnapea Kõlvart selleks loa annavad. 

«See on ju normaalne, et mõned inimesed soovivad saada haridust emakeeles,» ütleb Kõrvart.

Huvitav on siinjuures see, et oma praeguseks viieaastast last püüdis Kõlvart kõigepealt eestikeelsesse lasteaeda panna. Kuivõrd toona olid seal pikad järjekorrad, siis õpib laps nüüd venekeelses eralasteaias. 

«Ja see ei ole ainult hariduse teema. See on ka kultuuri potentsiaali säilitamine. Kui me arvame, et kultuuri mitmekülgsus on ühiskonna ressurss, siis seda tuleb arendada ja säilitada.»

Seesama venekeele meelsus on Kõlvartile toonud kaasa kahtlustuse Kapo poolt. 

Kas tundsid ennast solvatuna, et olid kapo aastaraamatus?

«Viis aastat tagasi olin ma väga solvatud - mis mõttes riigivaenlane. Aga kui peaks juhtuma, et järgmisel loeks midagi veel enda kohta kapo aastaraamatust, siis ma ei usu, et ma hakkaksin sõdima. Ma võtaksin seda pigem huumorina. Viis aastat tagasi oli minu jaoks šokk, et riigiamet ütleb, et ma olen riigi jaoks ohtlik. Sa oled vaenlane. Tõendeid me sulle ei näita, sest see on riigi saladus. Ja ma jätkuvalt olen kindel, et see oli vale sõnum ühiskonnale. Mitte see, et mina olin selle sõnumi ohver, vaid suuremas plaanis annab see ühiskonnale sõnumi, et inimese saab sildistada riigiasutuse arvamuse põhjal. Kuna selline tegevus - ehk siis vene hariduse kaitsmine - võib olla teoreetiliselt ohtlik ja võib olla teoreetiliselt teise riigi huvides, siis võib see teoreetiliselt tuua ohtlikke tagajärgi - no mis mõttes?»

Kui sage külaline sa oled vene saatkonnas?

«Paar korda aastas käin vastuvõttudel.»

Kas pärast kapo skandaali kardad sinna minna?

«Ei.»

Sa tead ju, et oponendid ütlevad seda, et kui Putinil on Eestis abi vaja, siis esimese asjana helistab ta sulle ja Yana Toomile?

Naerab. «Kui ta mulle helistab, siis ma kindlasti annan teile teada,» lõpetab Kõlvart.

Tagasi üles